Kord kuus teisel nädalal hakkab Raplamaa Sõnumites ilmuma erinevaid terviseteemasid kajastav külg. Natuke edeva nime “Mari tervisekülg” mõtles välja peatoimetaja Tõnis Tõnisson, kes ütles, et tervis on nii personaalne teema, et vajab enda kõrvale ka personaalset nime ja nägu.
Oma esimese tervisekülje pühendan küsimusele, kuidas muuta oma elustiili, sest selleks, et olla tervem, ilusam ja õnnelikum, on vaja enamasti teha oma elustiilis väiksemaid või suuremaid muudatusi.
Teatud mõttes olen olnud väga kirglik muudatuste fänn. Mulle on meeldinud teha elus kannapöördeid ja alustada justkui puhtalt lehelt. Viljandis õppides olin näiteks kirglik kolija, vahetasin elukohta peaaegu iga poole aasta tagant ja uskusin, et nüüd hakkab parem elu. Samuti olen proovinud kõikvõimalikke erinevaid toitumisviise. Ükskord otsustasin päeva pealt loobuda suhkrust, piimatoodetest ja nisujahust ja siis pool nädalat hiljem ka lihast. (Nii toitusin ma pisut enam kui pool aastat.)
Ma olen katsetanud lühematel perioodidel ka puhast veganlust ja toortoitumist ja kindlasti olen proovinud ka madala süsivesikute tasemega toitumist ja paleo toitumisviisi. Enamik neist on olnud lühiajalised katsetused ja mitte püsivad muutused. Täna söön põhimõtteliselt kõike, aga märksa teadlikumalt kui varem.
Ma ei usu enam üleöö tehtud muudatustesse. Kuigi see läheb mu kärsitu loomuga vastuollu, olen tänaseks jõudnud arusaamani, et püsivad ja põhimõttelised muutused saavad toimuda järk-järgult, väikeste sammude haaval.
Samamoodi ei usu ma enam suurte eesmärkide püstitamisse. Ei ole mõtet seada endale eesmärgiks võtta maha 20 kilo, hakata maratonijooksjaks või saada zen mungaks. Suur eesmärk võib küll esialgu tunduda motiveeriv, aga mida aeg edasi, seda ahistavamaks see muutub. Kaal langeb aeglaselt või seda tuleb hoopis juurde, iga päev jooksma minna ikkagi ei jõua ja emotsioonid keevad hoolimata mediteerimisest üle. Tekib süütunne ja end oma eesmärgiga võrreldes alaväärsustunne. Seega tasub endale seada väikeseid eesmärke, hoides samas silme ees mingit suuremat ideed.
Eelmine aasta oli minu jaoks suur muudatuste ja otsimise aasta. Tänaseks on olukord mõnevõrra stabiliseerunud ja seepärast sain ka aasta alguses anda endale märksa tagasihoidlikumaid lubadusi. Nimelt lubasin, et pühendan selle aasta oma tervisele. Seda, mida see täpselt tähendab, ma ei fikseerinud. Seega võib see lubadus endas kätkeda nii tervislikku toitumist ja rohkemat liikumist, ent ka põhjalikumate teadmiste omandamist ning positiivsema ellusuhtumise juurutamist. Igaljuhul, kui ma aasta lõpus kokkuvõtteid teen, saan sellise lubaduse järele üsna lihtsalt plussi kirjutada, kui ma kasvõi natukene oma tervise heaks olen teinud.
Oma lubaduse esimese sammuna läksin nõelravisse ja hakkasin käima muusikateraapias. Nõelravist loodan abi saada kroonilise õlavalu vastu, muusikateraapiast leevendust kroonilisele muretsemisele. Tänaseks saan öelda, et positiivseid tulemusi on andnud mõlemad, kuigi pikk tee on veel minna.
Samuti püüan kujundada positiivset harjumust teha hommikusöögiks putru ja süüa korralik ja soe lõuna. Kui päeva kaks esimest toidukorda on olnud korralikud, saab õhtusöök olla selle võrra kergem. Kuna seedimine on õhtuti laisem, peaks see olema igati mõistlik plaan.
Nõelraviarst soovitas tegelikult mul loobuda ka suhkrust, piimatoodetest ja nisujahust, mis olevat hiina meditsiinist lähtuvalt minu kehatüübile ebasoodsad. Võib-olla teengi seda, aga mitte üleöö. Nii palju olen ma aga küll muutnud, et oma hommikupudru keedan piima ja suhkru asemel kookospiima ja banaaniga ning püüan valida sellise leiva, kus nisujahu sees ei ole.
Eks paistab, kuidas edasi, aga lubaduse, et selle aasta pühendan oma tervisele, olen ma andnud. Pühenda sina ka!
