Kohila vald vaidleb Pihali uuringuruumi uuringuloa ning Rapla vald Reinu karjääri kaevandusloa taotluse üle. Lisaks tahab Kohila vald luua Pihalisse hoopis kohaliku looduskaitseala.
Läinud aasta 29. novembril otsustas Kohila vallavolikogu ühel meelel mitte nõustuda osaühingule Sokkel Holding maavara geoloogilise uuringu loa andmisega Pihali uuringuruumis. Põhjusena toodi välja, et piirkonnas on tuvastatud lisaks harivesilikule ja rabakonnale ka teiste looduskaitse all olevate loomade, lindude ja taimede elupaiku ning kohalik kogukond on Kohila vallavalitsuse poole pöördunud kaitseala moodustamise ettepanekuga. Pealegi asub taotletav uuringuruum Rapla maakonna ja Kohila valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal.
Lisaks on uuritava maavara – ehituskruusa, ehitusliiva, täitekruusa ja täiteliiva – varustuskindlus Pihali uuringuruumi teeninduspiirkonnas tagatud rohkem kui kümneks aastaks. Seega oleks kaevandamisloa andmine, mis on geoloogilise uuringu lõppeesmärk, vastuolus riigi huvidega, leidis Kohila vallavolikogu.
Sokkel Holdingul oli 30 päeva aega volikogu otsus edasi kaevata ja seda ettevõte ka tegi. Neid esindav advokaadifirma Rask kaebas otsuse Tallinna halduskohtusse. Kohus omakorda andis pooltele 5. veebruarini aega kompromissile jõudmiseks, kuid kumbki pool kompromissettepanekuid ei esitanud. „Hetkel ootame kohtult järgmist sammu,” ütles valla keskkonnanõunik Nele Leitaru.
Peaaegu 300 hektari suurune Pihali uuringuruum asub tervikuna riigimaal Vardi metskonnas.
Hea elupaik harivesilikule
Selle uuringuruumi teenindusala kattub ligikaudu 430 meetri ulatuses teise kategooria kaitsealuse liigi harivesiliku elupaigaga. 2013. aastal on selles elupaigas leitud palju harivesiliku mune.
„Seega on tegemist hea elupaigaga ning tulevikus seal kaevandamist lubada ei saa,” ütles Kohila valla keskkonnanõunik Nele Leitaru vallavolikogu detsembrikuu koosolekul. „Samuti tuleb tagada, et võimaliku tulevase kaevandamise tõttu ei kaoks sigimisveekogust vesi. Geoloogiline uuring harivesiliku elupaigas on lubatud vaid juhul, kui see aitab kaasa harivesiliku elupaiga ja soodsate sigimistingimuste säilimisele kaevandamise ajaks.”
Leitaru tõi ka välja, et taotletava Pihali uuringuruumi teeninduspiirkonnast 50 kilomeetri raadiusesse jääb 65 ehitusliiva ja täiteliiva varuga karjääri, mille kaevandatav jääkvaru eelmise aasta septembri seisuga on ligikaudu 37 000 kuupmeetrit. Samas piirkonnas asub 60 ehitus- ja täitekruusa varuga karjääri, mille kaevandatav jääkvaru on üle 12 000 kuupmeetri. Viimase viie aasta keskmiste kaevandamismahtude põhjal kaevandatakse piirkonnas igal aastal ligikaudu 323 kuupmeetrit ehitus- ja täitekruusa.
Seega on piirkonna varustuskindlus liivaga tagatud ligikaudu 29 ja kruusaga ligikaudu 38 aastaks, näitab arvutus.
Uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad mitmed elamukinnistud, lähim vaid 50 meetri kaugusele. Kõnealuse talu omanik ning teised kinnistul elavad inimesed on pöördunud murega ka Kohila vallavalitsusse, sest kaeveõõsi ja puurauke on kavandatud ka vahetult nende kinnistupiiri äärde. Vallavolikogu maakomisjoni esimees Andrus Saare tõdes, et tegu on ka väga suure uuringuruumiga – suuremaga kui valla praegused uuringualad kokku.
Kohila vallavolikogu otsustas 29. jaanuaril delegeerida Kohila vallavalitsusele kohaliku looduskaitseala algatamine Pihalis. Leitaru ütles, et parasjagu panebki ta kokku selle jaoks vajalikku materjali.
Kohalik kogukond vastu
Rapla vald kaebas edasi Tallinna halduskohtu otsuse, mis oli tunnistanud õigusvastaseks valla varasema otsuse keelduda osaühingule Vahi kaevandamisloa andmisest Reinu III lubjakivikarjääris.
Osaühing Vahi vastas sellele veebruari alguses omapoolse apellatsioonikaebusega.
Eelmise aasta mais keeldus Rapla volikogu andmast Vahi OÜ-le kaevandamisluba Reinu III lubjakivikarjääris, mis asub Rapla vallas Äherdi külas eraomandis oleval Vahi kinnistul. Keeldumisotsust põhjendas volikogu sellega, et nad ei pea otstarbekaks uute lubjakivikarjääride avamist Rapla vallas, kuna lähipiirkonna karjääride ehituslubjakivi ressursid on piisavad ja varustuskindlus tagatud.
Nad tõid ka välja, et Keskkonnaamet on analüüsinud taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas ehituslubjakivi varustuskindlust ja leidnud, et 2018. aasta jaanuarikuu seisuga on varustuskindlus seal tagatud 14 aastaks.
„Seega oleme seisukohal, et kaevandamisloa väljastamine lubjakivi kaevandamiseks on ilmselt ebaotstarbekas, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet,” seisab vallavolikogu otsuses.
Samuti tõi vallavolikogu keeldumise põhjuseks selle, et kohalik elanikkond on uue lubjakivikarjääri avamise vastu ja vallavolikogu liikmed rahva esindajatena ei saa otsustada rahva tahte vastaselt. Nad lisasid, et tegemist on äärmiselt tundliku piirkonnaga, kus kaevandamine võib põhjustada täiendavaid negatiivseid mõjusid kohalikule elanikkonnale, kelle elukeskkond on juba praegu mõjutatud lähedal asuvast Reinu I karjäärist tuleneva lõhketööde vibratsiooni ja kaevuvee kvaliteedi halvenemise tõttu.
Rapla vallavolikogu viitas oma maikuises otsuses ühtlasi kirjale „Rail Balticu ehitamiseks vajalikest maavaradest”, mille oli kolmveerand aastat varem vallale saatnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Kadri Simson. Minister kirjutab seal muu hulgas: „Analüüsi [„Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarude varustuskindluse uuring”] üldise järelduse kohaselt on RB ehituseks vajalikku ehitusmaterjali (karbonaatkivi, liiva ja kruusa) Eestis piisavalt, kuid varustuskindluse tagamiseks nii RB jaoks kui ka teistele objektidele on vaja erinevate osapoolte nagu kohalike omavalitsuste, Keskkonnaameti, ettevõtjate ja MKM-iga koostöö loataotlusprotsessis olemasolevate karjääride laiendamiseks või avamiseks kõikides RB projektiga seotud maakondades.”
Läinud aasta septembris jõudis Rapla valda kohtumäärus, mis kohustas valda otsustama uuesti arvamuse andmine Reinu III lubjakivikarjääri kaevandamisloa andmise küsimuses. Vallavolikogu leidis aga, et keeldumisotsuses välja toodud argumendid ei ole raugenud ja jättis seetõttu oma varasema otsuse jõusse.
Rapla valla jurist Kaire Sädemets rääkis, et jaanuari alguses said nad Vahi OÜ esindajatega kokku ning soovitasid neil suhelda kohaliku kogukonnaga, kes on karjääri vastu. Samuti on Rapla vald teinud Vahi OÜ-le ettepaneku uurida kõigi kolme Reinu karjääri koosmõju, kuid see eeldaks koostööd teiste ettevõtetega.
Reinu III lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on ligikaudu 15 hektarit. Maavara soovitakse loataotluse seletuskirja kohaselt kasutada eelkõige Rapla maakonna, kuid vajaduse korral ka Pärnu maakonna teede ehitamiseks ja korrashoiuks.
