Tänavu eraldas Muinsuskaitseamet kultuurimälestiste korrastamiseks ligikaudu
1,4 miljonit eurot. Kokku laekus toetuse taotlusi üle 300 kogusummas 8 miljonit eurot. Raplamaal said kümnest esitatud taotlusest toetust neli – Kuusiku mõisa tärklisevabrik, Kuusiku mõisa piirdemüürid, Raikküla mõisa peahoone peauks ja valitsemaja katus, kogusummas 33 700.
Muinsuskaitseameti pressiteates toob Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie taotluste rohkuse põhjuseks selle, et paljude hoonete remondivõlg on kasvanud üle kriitilise piiri, kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus ja olukorra parandamiseks tuleb lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse.
Tänavu jaotati toetusi uuenenud moel. Samast taotlusvoorust saavad toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ning kultuurimälestised kui ka pühakojad. Pühakodasid toetatakse edasi samas suurusjärgus kui eelmisel aastal lõppenud pühakodade programmist (625 731 eurot). Märjamaa kirik ja Lelle õigeusu kirik seekord aga toetust ei saanud.
Kuusiku piirdemüüride restaureerimise II etapi jaoks on nende omanik Ljuda Kalinkina saanud Muinsuskaitseametilt toetust 6000 eurot. Eelmine aasta sai tänu Muinsuskaitseameti toetusele müüride restaureerimine alguse, kuid tegemist on pikaajalise ja ressursimahuka tööga. Kevadel tuleb Kalinkina sõnul esmalt maha pidada koosolek Muinsuskaitseameti, ehitaja ja järelevalve teostajaga, allkirjastada lepingud ja kui kõik hästi läheb, saab ehitusega alustada suvel. Kalinkina loodab, et ehitaja saab olema sama, kes I etapi juures, kuna sobivat ehitajat on keeruline leida.
Kuusiku tärklisevabriku korteriühistu on saanud Muinsuskaitseametilt 11 000 eurot toetust katuse restaureerimise I etapi jaoks. Projekti juhtiv Janne Liidik sõnas, et katuse olukord on kehv, see on peaaegu sisse kukkumas. Esmane eesmärk on säilitada konstruktsioonid, toestada talasid ja vajadusel mädanenud palgid välja vahetada.
Eelmine aasta sai ühistu Muinsuskaitseametilt toetust majavammi tõrjeks. Palju tööd tehakse ära ka oma jõududega, näiteks korstnate ümber on pandud plekid, et vesi müüride vahele ei jookseks. Liidik loodab, et hiljemalt viie aasta pärast on katus etapiviisi korda saadud, kuid nii nagu mitmed teisedki mälestiseomanikud, tõdes ta, et mida pikem on protsess, seda kallimaks see lõppkokkuvõttes läheb. Hetkel on katuseprojekti sisse kirjutatud kivikatus, mis on kvaliteetsem ja püsivam, kuid kui on näha, et katuseprojekt hakkab raha taha jääma, tuleb Liidiku sõnul neil minna plekk-katuse teed.
Raikküla mõis on saanud toetust kahe projekti jaoks. Üks on valitsejamaja katuse renoveerimistööde III etapp, mille tarbeks saadi 10 000 eurot, ja peahoone peaukse renoveerimiseks saadi Muinsuskaitseametilt 6700 eurot. Raikküla mõisa perenaine Karmel Jõesoo sõnas, et katuse jaoks saadav summa läheb katuse kandmiku ja katte peale. Hetkel on valitsejamaja katusematerjaliks eterniit, mis plaanitakse vahetada ajaloolise piibrisaba katusekatte vastu. Ehitajaga on räägitud ja kokku lepitud, et tööd algavad esimesel võimalused kevade alguses.
Tööde käigus võib välja tulla üllatusi, kuna kahjustuste ulatus selgub alles siis, kui katuse kandmik lahti võetakse. Praegune katuse olukord on kehv, iga aasta lisandub mõni auk.
Peauksele saadud toetust peavad Raikküla mõisaomanikud erakordselt tähtsaks. Järgmisel aastal täitub 200 aastat peahoone ehitusest ja Jõesoo sõnas, et aastapäeva tähistamiseks ei oleks midagi toredamat kui saada korda mõisa peauks, mis on kogu hoone visiitkaart. Peaukse projekt valmis eelmise aasta lõpus. Selle ukse teeb eriliseks juba tema suurus. Uks ise koosneb neljast osast – tiibuks, külgedel asuvad petikuksed ja üleval asuv valgmik ehk framuug, mille värvilisi klaase on ka koristustööde käigus leitud.
Jõesoo loodab, et peaukse taastamine saab olema murrangulise tähtsusega, annab endale rohkem jõudu ja jaksu ning lisab julgust ka rahastajatele.
