Dementsuse sündroomi põhjustab mõni ajuhaigus nagu Alzheimer, Parkinsoni tõbi, Lewy kehakeste haigus või ka muu põhjus, nt trauma või insult, alkoholism jne. Dementsuse sündroom võib kesta umbes 15 aastat ja haigust iseloomustab suhteliselt märkamatu algus, mida on raske ära tunda.
Haiguse algfaasis saab inimene oma koduses keskkonnas hakkama, kuid tekivad lühimäluhäired, asjad ja ülesanded hakkavad ununema, igapäevase info meeldejätmine muutub võimatuks, võivad tekkida suhtlusprobleemid jms. Ümbritsevad inimesed võivad selliseid ilminguid mitte tähele panna või tõlgendada seda väsimuse või vanusega. Kuid kindlasti on väga tähtis varane diagnoosimine, sest siis on olemas kaks ravimit, mis aitavad haiguse süvenemist edasi lükata ja 2-3 aastat olemasolevat elukvaliteeti säilitada.
Kahjuks on inimeste haigusteadlikkus madal ja isegi siis, kui märgatakse juba esmaseid sümptomeid, ei julgeta arsti juurde minna, sest kardetakse, et tembeldatakse n-ö hulluks. Arsti juurde minemine on väga oluline, sest 10% dementsusega sarnastest sümptomitest võivad viidata ravitavale haigusele, näiteks healoomulised ajukasvajad, kilpnäärme haigused, põieinfektsioonid jpm.
Õige diagnoos annab lähedastele teadmise, miks üks või teine sümptom on tekkinud ja diagnoosi olemasolul saame ennast kurssi viia, kuidas dementsusega inimest toetada. Kindlasti haigusest teadmine vähendab inimestevahelisi konflikte, nt ei ole mõtet dementsusega inimesega hakata vaidlema, ravimite võtmist tuleb kontrollida. Kui haigus on juba kaugemale arenenud, siis me näeme, kuidas inimene kaotab järk-järgult oma iseseisvust, varasemalt lihtsad ja iseenesest mõistetavad tegevused muutuvad keeruliseks, käitumine muutub kinnisemaks või vastupidiselt barjäärid kaovad, kõik, mis mõttesse tuleb, öeldakse otse välja.
Lähedaste elu muutub väga palju keerulisemaks, sest lisaks igapäevasele töötamisele ja laste eest hoolitsemisele on vaja jälgida ja muretseda oma lähedase eest. Dementsusega inimene, kes elab üksi, vajab pidevalt kontrollimist, kas ta ikka on oma kodutee üles leidnud, kas sööb ja võtab oma ravimid, kas teeb siibri lahti, kui ta ahju tuld süütab jne. Üks päev tuleb hetk, kui üksi enam elada ei saa, tuleb leida sobivad koduteenused, päevahoiu teenus, asutuse hooldus vm.
Hetkel on paljude dementsusega inimeste lähedastel valikus kokkukolimine ja töölt ära tulemine ja 24/7 lähedase eest hoolitsemine, sest muid spetsiaalseid teenuseid lihtsalt pole.
Dementsusega inimese eest hoolitsemine ei ole lihtne, selleks peavad olema teadmised ja oskused, kuidas suhelda ja ennetada probleeme. Dementsusega inimese hooldaja peab alati olema üks samm ees, nägema ette ohtusid, et neid ennetada.
Mis on dementsusega inimeste lähedastetugigrupp?
Omastehooldajate hoolduskoormusest räägitakse kui sotsiaalprobleemist tänases Eestis. Seni, kuni olukorda kaardistatakse ning otsitakse lahendusi, on dementsusega lähedaste omastehooldajad silmitsi olukorraga, kus vajatakse kohe asjakohast informatsiooni, sotsiaalset toetust, koolitusi ja nõuandeid, et mõista dementsussündroomi. Näiteks on oluline vaimne, füüsiline ja emotsionaalne stimulatsioon säilinud võimete alalhoidmiseks, mis eeldab, et omastehooldajal oleks arusaam haiguse olemusest, õige suhtlemisviisi valik ning lähedase eneseväljendusest arusaamine
Tugigrupis kohtuvad inimesed, kellel on ühine mure või probleem, ja saavad uut informatsiooni ja küsida nõu. Väga olulisel kohal on üksteisele oma kogemuste ja teadmiste jagamine. Tugigrupis on oma reeglid ja head tavad, näiteks kõik, mida tugigrupis räägitakse, on konfidentsiaalne, me austame ja toetame tugigrupi liikmeid. Tugigruppi kaasatakse nõustama ka erialaspetsialiste, nt sotsiaaltöötaja, õde, arst, tegevusterapeut vms.
2016. aastal loodi MTÜ Elu Dementsusega, kuhu kuuluvad lähedased, kelle omast on tabanud dementsuse sündroom, ja erinevad erialaspetsialistid.
MTÜ Elu Dementsusega on algatanud tugigrupid lähedastele Tallinnas (Pirital, Mustamäel, Nõmmel, Haaberstis), Tartus, Võrus, Paides, Keilas, Pärnus, Kuressaares, Haapsalus, Jõgeval ja Sauel. Märtsis on loomisel grupp Raplas. Plaan on kolme aasta jooksul käivitada 10 uut tugigruppi Eesti erinevates paikades.
Dementsuse kompetentsikeskus
2018. aasta oli märgilise tähtsusega, sest sotsiaalministeeriumi poolt kutsuti ellu Dementsuse Kompetentsikeskus. Hanke võitis ühispakkumus MTÜ Elu Dementsusega, SA EELK Tallinna Diakooniahaigla, SA Viljandi Haigla ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli poolt. Dementsuse Kompetentsikeskuse loomiseks sõlmis sotsiaalministeerium septembris 2018 lepingu nelja ühispakkujaga kuni 31. detsembrini 2021.
Dementsuse Kompetentsikeskuse eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Keskuse ülesanne on pakkuda nõustamisteenust nii dementsusega inimestele, nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele, tõsta sihtgrupiga töötavate spetsialistide pädevust, korraldada teavituskampaaniaid jms. Üle-eestilise kompetentsikeskuse tegevus põhineb haridus-, teadus- ja arendusasutuste, tervishoiu-, hoolekande- ning tugiteenust pakkuvate asutuste ja avaliku sektori vahelisel koostööl ning tegeleb terve valdkonna arendamisega. Luuakse maakondlikud koostöövõrgustikud, kuhu kaasatakse kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad ja muud piirkonnas tegutsevad võtmeisikud. Kogu Eestis viiakse läbi kontaktnõustamisi nii dementsusega inimestele ja nende lähedastele kui ka teenuseosutajatele.
23. jaanuaril avati dementsuse infoliini tel 6 446 440. Infoliinile saavad helistada lähedased ja teenuseosutajad, kes vajavad tuge dementsusega inimeste eest hoolitsemisel. Lisainfo www.eludementsusega.ee ja Facebookis: Elu dementsusega
