Siim Jõgis
Rapla Ettevõtlike Noorte Koda (JCI Rapla) tähistas laupäeval, 2. märtsil suurejooneliselt oma kolmekümnendat sünnipäeva. Pidustused viidi läbi terve päeva vältel Rapla kultuurikeskuse ruumides ning uues kinos.
Kella kümnest hommikul sai alguse inspiratsioonipäev “Veel üks miil”, mis kestis pärastlõunal kella kolmeni. Esinejate nimekiri oli igati esinduslik. Kodalastele ja nende külalistele esinesid teiste seas maadleja Heiki Nabi ja Rapla korvpalli vedaja Jaak Karp.
Päeva esimeses pooles otsiti vastust tõsisele küsimusele – kuidas lisaks oma tulemusele minna edasi veel üks miil ning mitte jääda loorberitele puhkama. See viidi läbi uues kinoruumis ning oli energilisem ja inspireerivam. Päeva teine pool ehk õhtune üritus oli see-eest pidulikum, viidi läbi gala formaadis ning kandis nime “JCI Rapla Kuldne 30”. Siis toimus ka presidendiketi tseremoonia, mis viiakse läbi iga aasta alguses, kui ameti võtab üle uus president. 2019. aastal juhib Rapla Ettevõtlike Noorte Koda presidendina Veiko Rakaselg. Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus rääkida Veiko Rakaseljaga laupäeva pärastlõunal, hommikuse ja õhtuse ürituse vahepeal.
JCI Rapla liikmeskonda kuulub praeguse seisuga kolmteist kodalast. Just nii nimetatakse selle organisatsiooni liikmeid. Inspiratsioonipäevast võttis osa ligikaudu nelikümmend inimest. Nende seas oli nii Rapla kui ka teiste kodade liikmeid ning külalisi. Rakaselg rääkis, et võimalikult paljude inimeste kohalviibimine ei olegi eesmärk omaette, pigem soovitakse luua õdus ja kodune keskkond.
“Usun, et täna meil siin saalis selline õhkkond tekkiski,” rääkis Rakaselg. Päeva jooksul tehti kokku kuus ettekannet. Lisaks Nabile ja Karbile esinesid neli Rapla koja liiget: Erlend Tammenurm, Ain Kuusik, Siim Riisenberg ja Kaili Tuul. Inspiratsioonipäeva projektijuht Kaur Vaabel rääkis, et kõik ettekanded jätsid võrdse mulje. “Kõik ettekanded täiendasid teineteist ja kontekstist neid välja võtta ei saagi,” sõnas Vaabel, kes on Rapla koja liige olnud alates 2005. aastast.
Ajalugu
JCI Rapla alustas tegevust veel Nõukogude ajal 1989. aastal. Tegemist on ühe osaga ülemaailmsest võrgustikust, mille ajalugu ulatub 20. sajandi alguse Ameerika Ühendriikidesse. Lühend JCI tähendab inglise keeles Junior Chamber International ning eestikeelses tõlkes ettevõtlike noorte koda. Kolmekümne aasta jooksul oma JCI Raplal välja kujunenud oma lood, juhtumid ning intrigeeriv ajalugu. Nendest kõigist rääkis laupäevasel inspiratsioonipäeval ettevõtja ja JCI eluaegne senaator Erlend Tammenurm. Neid lugusid oli ta valmis rääkima ka Raplamaa Sõnumitele.
Tammenurm rääkis, et JCI kogemus ja kontaktid on teda edaspidises elus kogu aeg saatnud. “JCI oli minu elus pöördelise tähtsusega,” on ta varem deklareerinud. JCI Rapla tekke juures oli ta päris algusest peale. Seda lugu, kuidas 1989. aastal organisatsiooni asutamiseni jõuti, on räägitud korduvalt ning ka kirja on seda mitu korda pandud.
Nõukogude Eestisse jõudsid teated sellise organisatsiooni olemasolust Soome kaudu. Toonane Noorte Hääle ajakirjanik Anneli Rõigas osales Turus sealse JCI koja üritusel ning kirjutas sellest ajalehte. Artikkel kohtumisest ilmus 1989. aasta veebruaris. Toona sellest väga laialdaselt ei teatud. Aktiivsetele noortele tundus see uus ja huvitav idee. Mõte võttis hoogu ning tundus, et perestroika tuules võiks selline apoliitiline organisatsioon ka Eestimaal oma juured laiali ajada.
Eluaegne senaator
Tallinnas loodi esimene koda 1989. aasta suve alguses. Tallinna Noorte Kommertskoja asutamiskoosolek oli 11. juunil. Tähelepanuväärne oli muidugi see, et tegemist oli esimese JCI kojaga terves Nõukogude Liidus. Rapla meestest liikusid selles ringkonnas Alvar Kaur ja Urmas Minn. Nemad tõid JCI idee pealinnast Raplasse ning kutsusid mõttega kaasa ka Erlend Tammenurme ja Aivar Koitla.
Teine noortekoda loodi juba juunikuu lõpupäevil Raplas, asutajaliikmeid oli 15. Esimeseks presidendiks sai Erlend Tammenurm. Kolmas koda loodi Tartus. Tänavu suvel möödub nendest sündmustest 30 aastat. JCI Rapla on selle aja jooksul näinud nii aktiivsemaid kui ka rahulikumaid perioode. Tammenurm rääkis, et need on ikka käinud käsikäes. Ühtegi pausi siiski sisse tulnud ei ole. Algusajad olid muidugi väga aktiivsed ning selline periood on tema sõnul ka praegu.
Rapla koja igapäevasel tegevusel Tammenurm siiski pilku peal ei hoia. Tavapärane on see, et ettevõtlike noorte koja liige saab olla 18–40-aastane inimene. Erandina võib välja tuua eluaegsed senaatorid. Tammenurmele omistati see staatus juba 1992. aastal.
Sõbrad Rakverega
Veiko Rakaselg rääkis, et JCI Rapla käib koos umbes ühe korra kuus. Siis peetakse üldkoosolekuid. Tavaliselt püütakse need ühitada mõne ettevõtte külastusega. Muidugi külastatakse ka teiste Eesti kodade üritusi. JCI võrgustik on Eestis sedavõrd aktiivne, et mõne sündmuse leiab peaaegu igal nädalavahetusel. “Saab uusi tutvusi ja kogemusi. Toimuvad inspiratsioonipäevad, kuid on ka lihtsalt pidulikumas õhkkonnas olemist,” sõnas Rakaselg.
Nagu selgus, käivad Rapla koja liikmed kõige tihedamini teiste kodade seast läbi Rakverega. Neid kahte seovad põnevad nüansid. Ka Rakvere koda oli üks esimesi, mis Eestis asutati. Kahe väikelinna vahel on tekkinud omamoodi sümbioos. Rapla koda on küllaltki maskuliinne, liikmeskonna hulgas on kõigest üks naisterahvas. Rakveres on vastupidi jällegi naisterahvaid rohkem ning mehi vähem. Ka laupäevasel galaüritusel “JCI Rapla Kuldne 30” olid kohal Rakvere koja esindajad.
Maailmakongress
Tallinnas
Tänavu sügisel ootab tervet Eesti JCI võrgustikku ees tõsine pingutus. 4.-8. novembrini korraldatakse Tallinnas JCI maailmakongress. Erlend Tammenurm ütles, et see on suur väljakutse. Sinna oodatakse umbes 3000 inimest ja seal valitakse JCI ülemaailmsed juhid järgmiseks aastaks.
“Sellel nädalal on Eesti kindlasti JCI maailmaorganisatsioonide tähelepanu keskpunktis,” ütles Tammenurm. Varem ei ole maailmakongressi üheski Ida-Euroopa riigis korraldatud. Osa võtavad sellest kindlasti ka Rapla kodalased. “Me osaleme kindlasti programmiliselt, aga loomulikult oleme kaasatud ka korraldusmeeskonda. Praegu käib korralduslik ja turunduslik pool, aga kui sündmus kätte jõuab, siis on abikäsi rohkem vaja. Alates sellest, et paika tuleb seada nii logistika kui ka ruumid. Ma ei üllatuks, kui see kujuneks läbi aegade Eesti suurimaks konverentsiks,” rääkis Veiko Rakaselg.
