Helerin Väronen
Esmaspäeval avati Kehtna raamatukogus näitus “Laulu- ja tantsupeo ootuses”. Näitus on avalöögiks Eesti laulu- ja tantsupeo juubeliaastale ja pühendatud 2019. aasta laulu- ja tantsupeole “Minu arm”. Näituse taga on Raplamaa laulu- ja tantsupeo komisjon, kelle soov oli näitusega tuua laulu- ja tantsupidu Raplamaa inimestele lähemale.
Raamatukogu direktor Maie Kalmiste rääkis näitust avades sellest, kuidas 1869. aastal oli Lydia Koidula luulesõnadel „Mu isamaa on minu arm“ rahva jaoks väga tähtis sõnum. Nende sõnade tähtsus ei ole aga kuhugi kadunud ja sel aastal on see peo juhtmõtte tõttu veelgi olulisem.
Eestlane on laulu- ja tantsurahvas ja mis sobiks sellise näituse avamisele paremini kui laul. Kahe looga, „Rõõmulaul“ ja „Buratino“ esinesid Kehtna kooli mudilaskoor Lea Karjase juhendamisel. Koor soovib pääseda ka suvisele peole ja vähemalt see esinemine tõestas, et nad väärivad sinna jõudmist.
Rahvakultuurispetsialist Triinu Ülemaante oli näituse avamisel Raplamaa laulu- ja tantsupeo komisjoni liikmena. Näituse valmimise kohta rääkis ta, et idee selleks tekkis augustis ja soov oli tuua laulu- ja tantsupidu rahvale lähemale. Juubeliaasta mõte on näidata, missugused on olnud laulu- ja tantsupeo traditsioonid, kuidas on hoitud eesti vaimsust ja kuidas need peod on läbi aastate toonud inimeste ellu tasakaalu ja rõõmu.
Pool aastat näituse korraldamist viis uute ja põnevate kohtumisteni, kuna pildid saadi 12 inimese erakogust ja kokku kogunes neid ligikaudu 80. Osal neist ei olnud aga kirjas ei autorit ega täpsemat kirjeldust, nii et näituse tarbeks valis komisjon välja 20. Vanim pilt pärineb aastast 1910 ja uusim aastast 1985. Suure töö nende piltide ettevalmistamiseks tegi ära Kehtna valla disainer Seily Sõgel-Raid, kes viimased kaks kuud neid pilte töötles ja kujundas.
Kehtna raamatukogus on näitus avatud 29. märtsini. Nii nagu tuleteekond liigub läbi nelja valla, liigub näitus „Laulu- ja tantsupeo ootuses“ edasi Järvakanti, Kohilasse, Raplasse ja Märjamaale.
Enne näitust tõi kohalik mees Kalju Laiapea vaatamiseks ka enda pilte, mis pärinevad 13 aasta tagusest laulu- ja tantsupeo tuleteekonnast. Tollastest näitusepiltidest oli Laiapea käes 8, mis kujutavad tuleteekonda läbi Eesti. Kohaliku kandiga sidus pilte neil olev Laiapea ise ning Kehtna hobused.
