Valimistesse uputatud rahast ja riiklikust julgeolekust

Need olid väsitavad valimised. Nagu mingi spordivõistlus oleks olnud – Tänaku rallisõit või… Pinge püsis viimase hetkeni ja lõpliku seisu selgitamine kestab edasi. Ja kogu see tulevärk on neelanud peaaegu sama meeletu hulga raha nagu mõni rallietappki.
Kuhugi mujale suunatult võinuks see mõnegi ühiskonnale haiget tegeva koha terveks ravida. Seda enam, et priiskamine pole veel lõppenud. Sõltuvalt sellest, kui radikaalseid muudatusi uued rakendama hakkavad, võib kuluda veel teist sama palju rahva vara varem tehtu ümbertegemisele. Võtame näiteks tasuta bussisõiduvõimaluse, mille rakendamisse on riik keskerakondlasest ministri juhtimisel juba paigutanud arutu hulga raha. Kui nüüd peaks juhtuma, et valitsemisõiguse saanud Reformierakond viibki ellu oma lubaduse sõiduparadiis likvideerida, uputatakse lõhkumistöösse ju teist sama palju. Kusjuures endise süsteemi taastamine sünnitaks palju pahandust, sest taastub varem kehtinud kord, kui keskmisest eestlasest tunduvalt jõukam keskmine tallinlane võib tasuta sõidu pidu jätkata ja ülejäänud Eesti peaks punktist A punkti B kulgemise jälle omast taskust kinni maksma.
Muidugi võib öelda, et tallinlasi pole õige muude eestlastega võrrelda, sest ühtedele teeb sõidu välja rikka pealinna omavalitsus, teised tahavad sõidumõnu saada aga vaese riigi arvelt ja see on kurjast.
Ometi on riigis asju, mis on lausa karjuvates raskustes. Võtame Eesti Posti. Mida aeg edasi, seda selgemaks saab, et aastaid parendatud, optimeeritud ja tsentraliseeritud postivõrk on protsessi käigus muutunud aina võimetumaks oma seadusega kehtestatud ja riiklikult doteeritud maakojukande süsteemi töövõimelisena hoidma. Küsimus on rohkem kui tõsine, sest tegemist on tõelise julgeolekuriskiga – juhul kui eriolukorras muutuks töövõimetuks kogu elektrooniline teavitussüsteem (internet, telefonid, raadio, televisioon), saaks elanikkonna teavitamise enda kanda võtta ainult riiklik postivõrk, mille toimimine on kõrgete ametnike teadmisel ja heakskiidul aga tänaseks juba ette halvatud.
Tehtud on mitmeid „proovitöid”, viimati läinud nädalal, loetud päevad enne Riigikogu valimisi, kui mitmes Rapla maakonna piirkonnas ei suudetud kolme-nelja päeva jooksul ühtegi ajalehte laiali kanda. Sada aastat tagasi Vabadussõja ajal olnuks selline provokatiivne segadus postikandes täiesti mõeldamatu. Nii tikubki pähe, et kui see valimismöllus põletatud raha oleks paigutatud häviva Eesti Posti päästmisse, siis… Aga muidugi ei tee seda ükski „terve mõistusega” inimene, pigem jätkab ta rahanumbrit lugemata raskelt haige süsteemi tuunimist, optimeerimist ja tsentraliseerimist kuni selle lõpliku surmani.