Vivika Veski
Raplat tuleb käsitleda perspektiivse rahvusvahelise peatusena ja riik peab rahastama vallateedele rajatavate viaduktide hoolduse, leiavad Raplamaa omavalitsuste juhid.
Raplamaa vallad saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rail Baltic Estonia OÜ-le eile ühise kirja. Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) nimel väljasaadetud kirjas on mitu punkti, millele omavalitsusjuhid tahavad lahendust leida.
ROLi arendusjuht Tavo Kikas ütles, et kuigi Raplamaa peatused ei ole iseenesest halvasti plaanitud, ei ole kohalikud omavalitsused nõus käsitlusega, mille kohaselt Rapla on liigitatud kohalikuks peatuseks. Kehtiv Rail Balticu Rapla maakonnaplaneering määratleb, et reisijateveo seisukohalt on tegemist rahvusvahelise kiire rongiühendusega, millel on peatused Tallinnas ja Pärnus ning perspektiivne peatusevõimalus Raplas. See planeering on ühtlasi eelprojekti aluseks.
Asjaolu, kas tulevane raudtee operaatorfirma kiirrongi Raplas kohe peatama hakkab, ei oma projekteerimise ja ehitamise seisukohalt mingit tähendust, tõdesid vallajuhid. „Rapla peatuse integreerimise võimalus oli kaheldamatult üks asjaolusid, mis kallutas Raplamaa kohalikke omavalitsusi kooskõlastama Rail Balticu raudteetrassi planeeringut,” seisab kirjas.
Vallajuhtide hinnangu järgi võib Rapla peatuse põhjendamatu käsitlemine kohaliku peatusena olla üks põhjus, miks Euroopa Liit ei taha rahastada selle taristu planeerimist ja projekteerimist. „Raplamaa kohalikud omavalitsused nõuavad, et projekteerimise ning ehitamise käigus käsitletaks jätkuvalt Ülemistet ja Pärnut kui Rail Balticu reisiterminalide asukohti ja Raplat kui perspektiivset kiirrongi peatuskohta,” seisab kirjas.
Omavalitsused näevad ka, et kohalikud peatused tuleb planeerida ja ehitada samal ajal ülejäänud raudteetaristuga.
Samuti oodatakse, et lahendataks kohalike teede viaduktide hooldus ja rahastamine ning et raudtee ehitamise ajal arvestataks kohalike teede seisundiga. Kikas lisas, et ka Tallinn-Rapla maantee jaoks tuleks leida lahendus koos Rail Balticu projekteerimisega. „Selle maantee läbilaskevõime ja ohutus enam ei rahulda,” tõdes Kikas.
Samuti juhib kiri tähelepanu asjaolule, et tuleb leida lahendus maade võõrandamisele ja vahetamisele väljaspool raudteetrassi selle mõjualas.
