SEB igal aastal korraldatava pensionivalmidusuuringu kohaselt on Eesti naised pensionieas meestega vรตrreldes rahaliselt vรคhem kindlustatud. Negatiivset rolli mรคngivad jรคrgmised tegurid:
- 30% palgalรตhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilรตhe;
- naiste vรคiksem riskitaluvus, mille tรตttu naised vanuses kuni 50 aastat kasutavad umbes 5% vรคhem aktiivseid, pensioni vรครคrtust kasvatavaid fonde;
- keskmiselt 4 aastat hiljem alustatud kogumine;
- lastega kodus oldud aeg, mis vรคhendab tรถรถstaaลพi riikliku pensioni suuruse arvutamisel;
- naiste pikem eluiga, mille tรตttu jaguneb kogutud raha palju pikema perioodi peale.
SEB Varahalduse รคriarendusjuht Peeter Schamardin: โVaatamata sellele, et naised on รผldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas vรคljendub selles,ย et nad liituvad parema meelega II ja III sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus, on reaalsuses naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga vรตrreldes tunduvalt nรตrgem. Siin on oma roll naiste vรคiksemal palgal ning nende suuremal pรผhendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. Liialdamata vรตib รถelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mรตtlema alles siis, kui kรตik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) vรตi olukorras, kus pension on juba ukse taga.โ
Lisafakte naiste ja meeste pensionikogumisest:
Eesti Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sรผnnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat. Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26%, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33%.
III pensionisamba fondides paiknevad naiste sรครคstud on keskmiselt 18,5% vรคiksemad, kui meeste omad.
Kรตige aktiivsemalt asuvad sรครคstma pensionieale lรคhenevad naised.
Peamiselt kogutakse pensioniks tรคiendavalt summasid vahemikus 20 kuni 50 eurot (43% vastanutest), 37% aga kogub iga kuu รผle 100 euro;
Kรตige aktiivsemad pensioniks ettevalmistujad on kรตrgepalgalised, kรตrgema haridusega ja suuremates linnades elavad inimesed;
Demograafilises vaates saabub riikides raskeim hetk juba siis, kui pensionile lรคhevad tรคnased 40-aastased ning suhe tรถรถealiste ja pensionรคride vahel muutub tunduvalt suuremaks.
Eestis moodustavad pensionรคrid praegu 26% elanikkonnast ning 2040. aastal on sama nรคitaja juba 40% tasemel. Lรคtis on vastav nรคitaja praegu 28%, tulevikus aga moodustavad pensionรคrid รผhiskonnast koguni 43%; Leedus on vastavad arvud 27% ja 42%.
Eesti II samba investori sรครคstud on keskmiselt 6 100 โฌ, vรตrdluseks Lรคti keskmised sรครคstud ulatuvad vaid 2 970 euroni.
