Vivika Veski
Hiljuti ametisse valitud Meelis Mägi nimetab ennast kõigi vallavanemaks. Ta ei ole kunagi Rapla vallas valimistel osalenud ja tahab oma ametis koos oma meeskonnaga vallaelanikke teenida.
Rapla vallavolikogu valis Meelis Mägi vallavanemaks veebruari viimasel päeval, enne seda oli ta vallavanema kohusetäitja. Alates 2016. aasta detsembrist kuni selle aasta alguseni töötas Meelis Mägi Rapla abivallavanemana.
Milliste tööülesannete keskele sattusite ootamatult vallavanemaks saades?
Kõik tegevused on valla dokumentides fikseeritud, midagi revolutsioonilist ette võtta ei saa. Pooleli on Juuru kooli renoveerimine ja Tammemäe laululava teine etapp, edasi hakkame Kaiu põhikooli projekteerima ja renoveerima. Kaks Rapla linna objekti on väga pika ajalooga – kunstmuruga harjutusväljak ja Rapla hooldekeskus. Kui nende kahega jõuame sellesse valitsusperioodi jäänud kahe ja poole aastaga sellisesse seisu, et esimene on valmis ja teise jaoks on ka lahendus leitud, siis on väga hea. Hoolekandekeskuse puhul tuleb meil haiglaga maaküsimus läbi rääkida. Tahame juba märtsis saada volikogult otsest tegutsemisjuhist, kui suured volitused meil on ja milliste tingimustega me edasi läheme.
Natuke vaatame jätkuvalt üle ka valla töötajate struktuuri, kas kõik lülid töötavad nii hästi, kui peaksid.
Kas see tähendab töötajate juurdetoomist?
Arvan, et juurde tuua ei kannata me ei finantsiliselt ega ruumiliselt. Pigem vaatame üle, kas kõik lülid täidavad seda ootust, mis elanikel ja volikogul on. Nagu eelmine vallavanem Piret Minn ütles – me teenindame ja teenime valla elanikke. Et see süsteem toimiks võimalikult hästi.
Kui hästi on suur Rapla vald toimima hakanud pärast ühinemist?
Kõik tegevused ja regulatsioonid, mis peavad vallaelanikele teenust pakkuma, oleme päris hästi toimima saanud. Eks sisemine kokkukasvamine võtab veel aega – kindlasti veel selle perioodi lõpuni –, et mõista üksteist, et saada aru, et oleme üks vald ja teeme ühte asja, et kasvada sisemiselt tugevaks ja ühtseks. Mis ei tähenda, et me ei vaidleks ega arutaks.
Mis on võimalik üldse teha, et vald kokku kasvaks?
Ikkagi inimestega otse silmast silma suhtlemine igal tasandil on kõige parem. Ja kui on vastandlikke arvamusi, siis tuleb mõista, et ei saa olla täielik õigus ühel või teisel pool. Mõlemad pooled peavad aru saama, et tuleb teineteise poole astuda, muidu asi ei lähe paremaks.
Mida arvate Järlepa piirkonna soovist Rapla vallast lahku lüüa ja liituda Kohilaga, mille nad eelmisel aastal esitasid?
Eelmine vallavanem tegi koos volikogu esimehega seal väga põhjaliku ringsõidu, nad kohtusid kõigi külade elanikega eraldi. Seal antud lubadused on meil ellu viidud. Näiteks oli seal küsimus kulude katmise kohta, kui lapsed käivad teises vallas huviringis. Vallavanem ja volikogu esimees lubasid, et kulud kaetakse võrdselt olenemata sellest, millise valla huviringis käiakse – kas oma või teise. See on rakendatud.
Arusaadav, et osa inimeste elu on seotud rohkem Kohilaga ja nad tahaksid kuuluda sinna. Isiklikult leian, et tänapäeval, kui kõik on elektrooniline, ei ole nii tähtis, kust administratiivne piir jookseb. Tööl käival täie tervise juures inimesel vallamajja väga palju asja tegelikult ei ole.
Aga kindlasti jääb osa inimestele soov kuuluda kuhugi teise valda või piirkonda. See on loomulik ja selle vastu keegi ei võitle, aga seekord oli volikogul selles suhtes üksmeel, et Kohila vallaga piiride muutmiseks läbirääkimisi ei alustata.
Rapla abivallavanemaks kandideerides töötasite Keskkonnametis kaitse planeerimise spetsialistina. Miks tahtsite tulla keskkonnaalalt vallatööle?
Keskkonnaalal olin pikalt riigiametis, Raplas kokku üheksa aastat. Sealsete reformide tulemusel muutus töö aga väga bürokraatlikuks, isegi tuimaks ja üksluiseks. Olid väga kindlad raamid ja eeskirjad, mille järgi tuli tegutseda. Nägin valla töös vaheldust ja põnevust, kuigi andsin juba alguses endale aru, et töö läheb ka pingelisemaks. Iga päev võib sul olla erinev teema oma probleemidega.
Vallatöös näed otsesemalt oma töö tulemusi, riigiametis teostusid töö viljad sageli kolme-nelja-viie aasta pärast, nii võis jääda rõõm tööst tundmata. Siin on aga lisaks probleemidele ja igapäevastele muredele ka rõõmuhetki üsna palju, kui näed, et tänu valla volikogu ja ametnike tööle saab midagi tehtud ja asjad muutuvad paremaks.
Kas ootused täitusid?
Jah, töö osutuski väga-väga huvitavaks nii kogu abivallavanema perioodi jooksul kui ka praegu, aga samuti raskemaks ja keerulisemaks, kui riigitööl oli.
Milline on Rapla vallas keskkond?
Kui räägime elusloodusest, siis seda peame alati Rapla valla ja Rapla maakonna üheks suurimaks väärtuseks. Siin on suured rabamaastikud, samuti loometsad, mis on eeskätt õhukesel mullapinnal kasvavad vanad männikud. Elusloodus on siin väga rikkalik.
Kas mõni koht meeldib teile iseäranis?
Ikka rabad, näiteks Kõnnumaa kaitsealal olev Loosalu raba. Teisele poole jääb Jalase maastikukaitseala, kus on samamoodi raba, aga kus on ka kõige paremini vaadatav loomets.
Kas Rapla valla loodust on piisavalt tutvustatud väljapoole ja arendatud näiteks loodusturismi?
Vallad tegelikult ei tunneta seda, kas turism toob neile kasu. Võib-olla valdade kodulehtedel ja infomaterjalis ei ole sellepärast looduse tutvustamisele väga rõhku ja raha pandud. Nõus, et seda tutvustamist palju ei ole valla ega ka maakonna tasandil.
Mida tähendab see Rapla vallavanema ja -valitsuse jaoks, et Rapla linn ei ole ainult vallakeskus, vaid on ka maakonnakeskus?
Paratamatult on Raplamaa koht, kus väga suuri keskasulaid ei ole. Ka Rapla on väike, aga Raplamaa külaliste tähelepanekud puudutavad sageli just Rapla linna – alates sellest, millised on siin teed ja kui ilusad lilled peatänava ääres õitsevad. Rapla väikese linnana peab olema ka maakonnakeskus. Valda jõudnud tagasisidest paistab, et ka inimestel on Raplale kõrgemad ootused kui lihtsalt vallakeskusele.
Olete pidanud ka Vormsi vallavanema ametit. Milline on töö Rapla vallavalitsuses Vormsiga võrreldes?
Eelkõige on inimkaader siin tunduvalt suurem kui Vormsil. Rapla valla asutustes on kokku tööl ligi 500 inimest. Ühest küljest on valdkondade tundjaid rohkem, aga samas kõikjal, kus on palju inimesi, tekivad ka inimestevahelised probleemid, sest erinevaid arvamusi on rohkem. Need probleemid tuleb lahendada ja kompromissid leida, muidu on tegevus häiritud.
Kuidas kommenteeriksite arvamust, et Rapla vald ei ole eriti lastesõbralik? Viimati kerkis see esile seoses lasteaedade liitmisega Raplas.
Leian, et see on iga inimese subjektiivne arvamus. Ma ei tea selliseid fakte, millest võiks järeldada, et Rapla vald ei ole lastesõbralik. Kui räägime lasteaiavaidlusest, siis tegelikult teeme seda asja laste pärast. Tõepoolest peab osa lapsi aasta-kaks olema lastehoius või teises lasteaias, mitte oma maja kõrval. Oleme harjunud juba niivõrd mugavalt ja kiirelt oma elus kõike saama. Aga leian, et kui tuleb viia laps Rapla linnas kilomeetri või kahe kaugusele lasteaeda, ei ole see põhjus öelda, et Rapla vald ei ole lastesõbralik.
Ja kui vaadata hariduskulusid valla eelarves, siis on need muidugi kõigil valdadel suured, aga Rapla vald on tipus.
Mida arvate Rail Balticust?
Oleme viimase aasta jooksul kolm korda Rail Balticu meeskonnaga kohtunud – nad on käinud siin ja saanud kokku valdadega eraldi ja kõigiga koos.
Rail Baltic on suur masinavärk ja see pöörleb praeguses etapis niimoodi, et kui ühel vallal või isegi kogu maakonnal oleks midagi tugevasti selle vastu, siis see masinavärk läheb ikka oma teed. Vald ega maakond midagi kardinaalselt muuta ei saa. Kahjuks on praegu kujunenud nii, et ei plaanita Raplamaale Rail Balticu trassile peatust, kuigi see alguses planeeringus oli. Raplamaa inimene siit rongi peale minna ei saa.
Saan aru, et see projekt on pidanud end kärpima, kuna kulud on suured. Tehakse miinimum, mis on vaja taristu toimimiseks. Kõik, mis otse ei mõjuta liikumist ja ohutust, on kõrvale jäetud.
Kas looduskeskkond saab Rail Balticu ehituse ja toimimise ajal piisavalt kaitstud?
Ei oska öelda. Rail Balticu meeskonnas on nüüd keskkonna poole peal endine Keskkonnaameti kõrge ametnik. Tema planeerib asja keskkonna seisukohalt, sealhulgas leevendavaid meetmeid kas tunnelite või ökoduktidena. Aga ka selles osas on projekti tunduvalt kärbitud. Nii maakonnas kui ka kogu trassil on ökodukte umbes poole vähemaks võetud.
Ökoduktide asemele pidi kohati tehtama tarakatkestused?
Jah, uus meetod on, et peletatakse loomi enne rongi tulekut helisignaaliga raudteelt ära. See on tunduvalt odavam kui ökodukt. Rail Balticu meeskond rääkis, et nad käisid Poolas sellega tutvumas.
Kuidas see toimib ohutuse või loomade liikumise mõttes, seda ei oska keegi sada protsenti öelda.
Meile kinnitati aga, et Rail Balticu esialgne ajaplaan 2026. aastaks on endiselt jõus.
Raplamaa vallad saatsid hiljuti ühiskirja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Rail Baltic Estonia OÜ-le, kus juhtisite tähelepanu mitmele probleemile, sealhulgas Rapla peatuse puudumisele. Kas neil märgukirjadel on üldse mõtet, kui masinavärk käib omasoodu?
Kindlasti on mõtet. Tuletame ministeeriumile meelde, et riik on lubanud, et taotleb Euroopast lisaraha Rail Balticu kohaliku taristu väljaehitamiseks. Tundub, et kui sa sellel teemal ei räägi, siis see jääbki kõrvale. Peab meelde tuletama algseid lubadusi ja planeeringus olevaid asju.
Kuidas laabub Raplamaa nelja valla koostöö?
Väga hästi. Raplamaa Omavalitsuste Liidus lepime asjad kokku, ei lähe selle peale, et hääletame. Tundub, et neli on hea arv. Kui valdu oli rohkem, siis oli ka rohkem oma väikses kuningriigis elamist.
Väikses vallas saab üks inimene rohkem vallavalitsust või volikogu mõjutada. Kui asjad käivad laiema ringiga, võtavad need võib-olla kauem aega, aga tulemus saab parem. Öeldakse, et suures vallas läheb võim rahvast kaugemale. Väikeses vallas saad nii-öelda marssida uksest sisse ja öelda, et teeme nii. See võis olla hea väikese ringkonna jaoks, aga kogu vallale ja pikas perspektiivis mitte.
Mis saab Rapla vallamajast?
See probleem oli eelmisel vallavanemal Piret Minnil hinge peal. Nüüd on minu peal. Siin majas on tõesti kitsas. Üks töötajatega seotud probleem võib tuleneda sellest, et oleme siin pead-jalad koos.
Laual on olnud neli varianti – kolime riigimajja, kolime mujale rendipinnale, ehitame uue maja või renoveerime praegust vallamaja. Läbirääkimised riigimajaga oleme küll omalt poolt praegu külmutanud, sest ei vallavalitsus ega ka volikogu ei ole nõus nende tingimustega, mis meile eelmise aasta lõpus esitati. Sellise hinna eest selliseks ajaperioodiks selliste tingimustega me riigimajja ei lähe.
Kui rääkida uue administratiivhoone ehitamisest, siis seda otsust ei taha elanike valitud esindajad volikogus teha. Seda vallaelanikud ei mõistaks. Mina ka selle peale ei lähe. Meil on ka teisi olulisi objekte, mis tuleb korda teha.
Jääbki üle, kas kohandame seda maja või leiame teise rendipinna, mis on vastuvõetavamate tingimustega. Aga kuna on muid objekte, siis ongi vallamaja teemat lükatud aina edasi ja edasi. Kõige kiirem ja odavam oleks tekitada praeguses vallamajas mingi mooduliga lisaruumi juurde. See oleks küll ajutine lahendus.
Kuidas olete ise Rapla vallaga seotud?
Minu isapoolne vanaema ja vanaisa ostsid 1930-ndate keskel Rapla valda Nõmme külla talukoha, kus olen veetnud oma lapsepõlvesuved ja koolivaheajad. Praegu elab seal mu onu, sireliaretaja Aavo Mägi. Ema tuli koos oma ema ja õega 1940-ndate teises pooles Juuru. Vanaemad-vanaisad, nüüd ka ema-isa puhkavad Juuru kalmistul.
Ka 1960-ndatel mindi Raplamaalt Tallinnasse ja ka minu ema ja isa läksid. Olen sündinud Tallinnas, seal keskkooli lõpetanud.
Vormsile minek tuli pärast ülikooli lõpetamist, abikaasale pakuti seal tööd arstina. Läksime vaatama ja selgus, et ka minul on võimalik seal riigimetskonnas kohe tööd saada. Pidasin Vormsil 11 aastat erinevaid ameteid. 2007. aastast elan Raplas.
Mida tahaksite Rapla valla rahvale öelda vallavanemana?
Olen poliitikaväline vallavanem, ma ei ole kunagi Rapla vallas kandideerinud volikokku. Pean end kõigi vallavanemaks, kui räägime volikogu nimekirjadest. Piret Minn ütles, et tema tuli rahvast teenima. Mul on see samuti, ühtegi subjektiivset huvi või kallutatust ei ole. Minu ja meie meeskonna ainuke eesmärk on Rapla valla areng, elu paremaks muutmine siin. Kui ma oma vallavanemaks oleku aja jooksul saan lõpetada asju, mida eelkäijad on alustanud, siis mul on väga hea meel. Kui suudan aidata kaasa sellele, et panna Rapla valla piirkonna inimesed ühtset valda armastama, siis see on parim.
