Siim Jõgis
Raplas Tallinna maantee ääres asuv ajalooline Ühispanga maja on linnapildi üks silmatorkavamaid hooneid. Võib lausa öelda, et see on dominantne hoone Rapla kesklinna planeeringus. Selle on projekteerinud Karl Burman, üks esimesi Eesti kutselisi arhitekte. Nüüd ootab pangamaja ees renoveerimine.
Omaniku huvi on võtta ajalooline ametikorteritega pangahoone aktiivsemalt kasutusele ja ehitada see ümber korterelamuks. Plaani kohaselt tulevad korterid teisele ning kolmandale korrusele. Samas rekonstrueeritakse ka esimese korruse äripinnad.
Hoone omaniku Stipend Real Estate OÜ juhatuse liige Kristjan Aller ütles, et taastada püütakse nii pangamaja ajalooline funktsionaalsus kui ka välisilme. Vastavalt kultuuriministri 16. veebruari määrusele aastast 1998 on hoone tunnistatud ehitismälestiseks. Ehitatud on see 1930. aastatele omases funktsionalistlikus stiilis. See on üks väheseid funktsionalistliku arhitektuuri näiteid Kesk-Eestis. Kui pöörata pilk veel hoone ajaloole, siis Rapla Ühispank avati pidulikult 1932. aasta juulis.
Hallikam toon
Praegu tegutseb maja põhjapoolsel küljel SEB pank, lõunapoolsesse osasse jäävad disainipood ja endise lilleäri ruumid, kuhu nüüd otsitakse uusi rentnikke. Mõningaid pakkumisi on Alleri sõnul juba tehtud, aga jätkusuutliku plaaniga rentnikke otsitakse endiselt. Hoovipoolsel küljel on mitu kasutuseta ruumi. Ka teine ja kolmas korrus on suuresti kasutuseta ning ootavad remonti. Küll aga on kolmandal korrusel kaks ruumi notari päralt.
Üks osa eesseisvate renoveerimistööde visioonist on võimalus, et notaribüroo asuks tööle kolmanda asemel esimesel korrusel. Kristjan Aller ütles, et midagi kindlat ei ole ning allkirju ka veel paberil pole. Siiski oleks sellisel asjade käigul mitu head külge. Ennekõike see, et esimesel korrusel oleks bürooruumidele ligipääs tunduvalt hõlpsam. Seda eriti vanemas eas inimeste jaoks, kellel on trepist üles ja alla liikumine keeruline. Juba praegu on ette tulnud olukordi, kus eaka inimese jaoks on kitsast ja järsust trepist liikumine olnud ebamugav kui mitte ületamatu.
Praeguse visiooni kohaselt võiks notaribüroo pärast renoveerimistöid asuda pangahoone Kooli tänava poolsel küljel. See loob omakorda olukorra, kus oleks vaja sinna rajada uus sissepääs. Kuna Tallinna maantee poolsed äriruumid on hõivatud ja läbikäik tulevastesse notariruumidesse peafassaadi sissepääsude kaudu läbi lilleäri või disainipoe mõeldamatu, on mõistlik tekitada sissepääs notaribüroosse hoone tagaküljelt. Ukseava on planeeritud tagafassaadi edelaseina, sissepääsuga Kooli tänavalt. Roheline tuli sellisele tegevusele on saadud ka muinsuskaitseametilt.
Tegemist saab olema ühega vähestest muudatustest, mis mõjutavad hoone arhitektuurilist fassaadi. Aller ütles, et lisaks plaanitakse läbi viia krohviparandus- ning värvitöid. Praegune kriitvalge toon ei ole Alleri sõnul algupärane. Pangamaja originaalne toon oli mõnevõrra hallikam ning ajalooline värvitoon soovitakse hoone fassaadil taastada. Samuti on kavandatavate tööde alusel plaanis tellida kogu hoonele uued puitpakettaknad. Esimeses etapis tehakse seda teisel ja kolmandal korrusel.
Kuus korterit
Muinsuskaitse eritingimustes hoone restaureerimiseks on välja toodud ka see, et tulevikus peaks Tallinna maantee ja pangamaja ees asuva ringristmiku valgustamisel arvestama pangahoone vaadeldavusega. “Linna üldist valgustidisaini tasub ühtlustada selliselt, et valgustipostid ei tõkestaks olulisemaid ajaloolisi tänavavaateid,” seisab dokumendis. Samuti on seal kirjas, et mahumuudatused hoone puhul ei ole lubatud ning neid ei ole ka plaanis.
Teisele ja kolmandale korrusele rajatakse korterid nii, nagu see on ajalooliselt olnud. Aller ütles, et kortereid tuleb kokku kuus. Omaniku sõnul on tegemist Rapla mõistes eriliste korteritega. “Miskit vanalinna stiilis,” kirjeldas ta. Eeltöö kõikide nende tööde läbiviimiseks on tema sõnul olnud põhjalik. Küll aga ei ole renoveerimise projekt veel täiesti valmis. Selle valmimine on Alleri sõnul siiski vaid ajaküsimus. Millal tööd alguse saavad? Konkreetset kuupäeva veel öelda ei saa. Kõige täpsem vastus sellele küsimusele oleks Alleri sõnul see, et tööd saavad alguse, kui ehitusluba on kätte saadud.
