Vivika Veski
Kohilas algas mõisa tall-tõllakuuri ümberehitamine Kohila Mõisakooli algklasside majaks, valmis on töö plaanitud saada üheksa kuuga.
Esmaspäeva õhtul peeti Kohila mõisa saalis Kohila Mõisakooli uue õppehoone ehituse alguse tänuõhtut. Kooli direktor Anu Nigesen ning kooli pidaja MTÜ Miikaeli Ühenduse esindaja Kersti Nigesen tänasid lapsevanemaid, Kohila vallavalitsust, arhitekti, ehitajat ja teisi, kes on koolil aidanud jõuda unistuse täitumise lävele.
Anu Nigesen ütles, et nädalatagune esmaspäev oli viimane päev, mil tall-tõllakuuri võis näha sellisena, millega on aastate pikku harjutud. Nüüd on ehitustöö pilti juba oluliselt muutnud.
Kohila mõisakool alustas 2013. aastal 18 õpilasega. Aasta hiljem, kui kooliga liitus praegune direktor, oli õpilaste arv enam kui kahekordistunud. Praegu õpib koolis 158 esimese kuni kuuenda klassi õpilast.
Juba esimestel aastatel sai selgeks, et kool varsti enam nende käsutusse antud mõisaruumidesse ära ei mahu. Kuigi mõisa omanik Mart Kuura pakkus ka mõisa peahoones ruume juurde, soovitas ta siiski mõelda kasutuseta seisva tall-tõllakuuri peale. See hoone kuulus veel hiljaaegu Kohila vallale, kellega Miikaeli Ühendus sõlmiski kolm aastat tagasi kinnistu kasutusvalduse lepingu viieks aastaks. Selle lepingu lõppedes kohustus vald kinnistu kasutusvaldajale tasuta üle andma.
Palju vabatahtlikku tööd
2015. aastal osalesid kooli esindajad mõisakoolide nõustamisprojekti „Tegus ja nägus mõisakool” seminaridel. „Siis hakkas idanema mõte mõisasüdame kujundamisest haridus- ja kultuuripiirkonnaks. Tol korral mõtlesid lisaks kooli esindajatele kaasa veel Mikk Mutso muinsuskaitseasjatundjana ja Inna Laanmets Kohila valla arendusnõunikuna. Selle tulemusena võtsime ette juba järgmise sammu ja koostöös Kohila vallavalitsusega taotlesime Kultuuriministeeriumi lõppevast mõisakoolide programmist toetust Kohila mõisa tall-tõllakuuri projekteerimiseks koolihooneks,” vaatab Anu Nigesen tagasi.
Toetust said nad siis 22 950 eurot. Selle najal käivitasid nad koostöös Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematega projekteerimismeeskonna, kes tegutses olulisel määra vabatahtlikult. Tulemuseks oli Kohila Mõisakooli algkoolihoone eelprojekt.
Muinsuskaitseametilt õnnestus hiljem saada 7000 eurot toetust, et teha lisauuringuid ja projekteerimist jätkata. „Seekord suurenes vabatahtliku töö osakaal veelgi, kuid jõudsime välja põhiprojektini ning ehitusloani, mis väljastati 2018. aasta detsembri lõpul,” sõnab Nigesen.
Kuna tegu ei ole lihtsalt uue hoone ehitusega, vaid selle kaudu hoitakse ka pärandkeskkonda, siis on maksumus üsna suur, peaaegu poolteist miljonit eurot. Anu Nigesen meenutas muheldes, kuidas kooli raamatupidaja nimetas algul tall-tõllakuuri kooliks ehitamise plaani selle kuludele mõeldes mõistusevastaseks.
Projekteerimismeekonda kuulusid arhitekt Raul Järg ja Ants Rajando ning sisearhitekt Külli Salum, insenere koondas Jaanus Randlaht, ventilatsiooniprojekti aitas koostada lapsevanem Meiko Maiberg, valdkonna asjatundjatena konsulteerisid Angela ja Hannes Kase.
Perekond Kase lapsed õpivad nii Vanalinna Hariduskolleegiumis kui ka Püha Miikaeli Koolis. „Angela valdab suurepäraselt ehitusvaldkonnaga seotud teemasid ja oli meile heaks nõuandjaks,” ütleb Anu Nigesen.
Angela teadis ka head arhitekti. Raul Järg on samuti lapsevanem kelle lapsed õpivad nii Vanalinna Hariduskolleegiumi kui ka Püha Miikaeli koolis. Tema arhitektuuribüroo Ühinenud Arhitektid koondas projekti arhitektuurse lahenduse loojaid.
Sisekujunduse autor Külli Salum büroost Saha Interiors on Püha Miikaeli Kooli lapsevanem. Ehitaja on Lakorda Holding OÜ.
Kui Miikaeli Ühendus asus pidama pangaga läbirääkimisi, siis selgus, et pank on nõus laenu andma tall-tõllakuuri tagatisel. Seetõttu otsustas Kohila vald hoone Miikaeli Ühendusele üle anda enne kasutusvalduse lepingu lõppemist.
„Laenu tuli meil võtta suhteliselt vähe. Üle poole ehituse maksumusest suudame ise – vanemate annetustega ja laatadega korjatud vahenditest – koos haridus- ja teadusministeeriumi toetusega katta. Ülejäänud osas tuli appi LHV Pank, pidades oluliseks vanemate toetamist, kes on valmis panustama haridusruumi kujundamisse,” selgitab Nigesen.
Tänuõhtul tänasid kooli juhid ka Kohila vallavolikogu ja hariduskomisjoni liiget Inna Laanmetsa ning vallavanem Heiki Hepnerit. Anu Nigesen tõdes, et just nemad on olnud vallas need inimesed, kelle poole kool on alati saanud pöörduda.
Hepner tunnistas oma sõnavõtus, et pragmaatilise inimesena on ta nõus raamatupidajaga, kes nimetas kooliehitust mõistusevastaseks ettevõtmiseks. Kuid ta lisas, et unistada peab samuti julgema, muidu ei sünni midagi suurt.
Kersti Nigesen võrdles kooliehitust Estonia teatri omaga eelmise sajandi alguses, mil teater ehitati üles paljuski tänu vabatahtlikele. Samas tõdes ta, et samal ajal ehitati paljusid koole üle Eesti vabatahtlike abiga.
Ees on veel pikk tee
Tänuõhtul osalesid ka vaimulikud – eesti õigeusu preester Isa Sakarias ja EELK Hageri koguduse kirikuõpetaja Jüri Vallsalu, kes on ühtlasi Kohila vallavolikogu esimees. Mõlemad viisid ka läbi palve.
Isa Sakarias ütles oma sõnuvõtus, et ei ole midagi ilusamat sellest, kui kokku on tulnud inimesed, keda on kokku toonud tänumeel. „Tänumeel näitab, et inimene suudab unistada,” lausus preester. Ta meenutas ka kirjakohta Piiblist, mis ütleb: „Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga.” (Psalm 127: 1)
Preester võrdles kooli ja kiriku ehitamist. Mõlemad nõuavad enamat, kui mistahes muu maja ehitamine, sest koolis kasvavad meie unistused – lapsed.
Mõisakooli fuajees olid väljas elutruud pildid sellest, milline hakkab tall-tõllakuuri rajatud õppehoone välja nägema pärast valmimist. Esimesel neist on kujutatud katuse tasapinnas katuseaknad, milliseid aga muinsuskaitse ei lubanud ajaloolisele hoonele teha. Nüüd tulevad teisele korrusele üksnes vintskap-aknad, mis järgivad omaaegset stiili.
Kohila Mõisakooli ülesehitamisse on panustanud toetajad nii Tallinna koolide kui Kohila kogukonnast. Enamasti on nad vanemad, aga palju on ka sõpru, partnereid, kaasamõtlejaid ja toetajaid. „Kõik see on saanud tegelikkuseks väga suure hulga inimeste ühise pingutusena. Ka lapsed on valmis appi tulema. Suur tänu Martin Heinlale, kes aitas koos vanemate ja lastega valmistada filmitud üleskutse „Unistus oma koolimajast”,” ütleb Anu Nigesen.
Ta lisab, et ees on veel pikk tee ja annetusi koguvad nad jätkuvalt. Kui keegi tunneb, et ta on valmis sellele algatusele kaasa aitma, siis on võimalik teha annetus MTÜ Kohila Mõisakool kontole EE721010220276258223 – märksõna „annetus”
Kohila Mõisakool on vanemate algatusel loodud erakool, mille ülesehitamisel on osalenud kaks vanematest koosnevat kodanikuühendust: Miikaeli Ühendus, kes koondab Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Püha Miikaeli Kooli vanemaid, ja MTÜ Kohila Mõisakool, kes koondab Kohila Mõisakooli vanemaid. Oma põhimõtetes lähtutakse Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) pedagoogilisest kontseptsioonist. Põhikirja järgi on VHK määratletud kristlikke väärtusi toetava haridus- ja kultuurikeskusena.
