Helerin Vรคronen
Kui esmaspรคeval kogunes meie toimetuses ROL-i bรผroo, kรตlas ka lause, et inimene tahab saasta oma seest vรคlja saada. See lause puudutas kommentaariume ja mรตningaid sotsiaalmeedia gruppe, kus harva kรคib suuremalt lรคbi mรตni positiivne teema, enamasti leitakse ikka midagi, mille kallal hammast teritada.
Selline negatiivsus kรคib justkui lainetena. On perioode, kui kรตik on rahulik ja siis รคkki oleks inimesi tabanud nagu hullushoog vรตi viirus. Kรตik on kuidagi nii kurjad, vastikult kadedad ja vaidlevad igas asjas vastu. Ka ise tunnen sellistel perioodidel, et raske on positiivseks jรครคda, kรตik ajab jubedalt nรคrvi. See รผleรผldine negatiivsuse foon haarab endasse ja keeruline on sellest lรคbi murda.
Kรตige enam langevad sellise valimatu sรตnadelaviini alla need, kes on tavapรคrasest erinevad, kelle mรตttemaailm vรตi kรคitumine ei รผhti massi omaga. Enam kรผll tuleriidale teistsuguseid ei saadeta, kuid sรตnadega ollakse varmad teisi surmama, omavoliliselt kohut mรตistma.
Kergesti antakse esmamulje pรตhjal hinnanguid, teadmata teise tรคit lugu. Ei mรตelda aga sellele, kuidas halvustavad sรตnad vรตi ka lihtsalt altkulmu heidetud kuri pilk teisi mรตjutada vรตivad. Iga sรตna ja ka iga mรตte on energia.
Seda juttu kirjutades pandi mind ennast proovile. Istusin รผhes oma lemmiklinna lemmiksรถรถgikohas, kui sisenes naisterahvas, kes alguses kรคitus tรคiesti normaalselt, mรตne aja pรคrast pรถรถras aga tรคiesti รคra. Salaja kaasa vรตetud veini mรตjul hakkas naine valjuhรครคlselt segast juttu ajama ja appikutsutud turvamehi jalgadega peksma. Tema jutust on mul meeles vaid see, et alguses kurtis ta, kui valus tal on ja รผkski valuvaigisti ei aita, ja kui teda vรคlja taheti visata, sรตnas ta, et lootis selles paigas kohata rohkem mรตistmist ja budistlikku suhtumist.
Selle naise rรคuskamine hรคiris mind ja automaatselt tekkis mรตte, et ta on hull vรตi segane. Alles pรคrast sain aru, et ju andsin samamoodi hinnangut, teadmata tema tegelikku lugu. Sellises olukorras tuleb jรครคda vรตimalikult neutraalseks vaatlejaks.
Paratamatult aga seda negatiivsust, saasta ja tahet mรตnele halvasti รถelda aeg-ajalt tekib, ei saa kogu aeg rรตรตsa ja roosana ringi kรคia. Aga negatiivsust tuleks kuidagi teistmoodi endast vรคlja saada, niimoodi, et sellega teistele haiget ei tehta. Kui kellegi kรคitumine hรคiris, kirjuta sellest nรคiteks luuletus. See ei oleks mรตeldud kellelegi nรคitamiseks, kuid endal hakkab kergem. Hea variant on sportimine, jooksmine ja vรตitluskunstid on ilmselt parimad. Mind on kirjutamise kรตrval aidanud kรตige paremini koristamine ja kรคsitรถรถ. Esimene emotsioon saab selle kรคigus lahtuda ja kui veel lรตpuks ongi teisele midagi รถelda, siis on see esialgse mรตttega vรตrreldes vรคga leebe.
Mรตni รตpetab vahel, et negatiivseid tundeid ei tohi vรคlja nรคidata, kuid enda sisse kogu jama ka koguda ei saa. Mu eesti keele รตpetaja rรครคkis kunagi loo, miks selline kogumine hea pole. Kord elanud รผks elevant. Ta sรตi esimesel pรคeval, ei kakanud. Sรตi teisel pรคeval, ka ei kakanud. Sama juhtus kolmandal pรคeval. Ja kui siis neljandal pรคeval tulema hakkas… Ehk parem on see negatiivne tunne vรตimalikult ruttu endast vรคlja saada, mitte hakata endasse koguma. Praegu รผmberringi vaadates tundub neid kogujaid pรคris palju olevat.
Ilus kevad on kรคes ja see oleks palju ilusam, kui oleks rohkem naeratusi, lahkeid sรตnu ja รผksteisemรตistmist!
