Kaja Sepp, Omniva juhtkonna liige
Omniva võtab vastutuse, et Rapla maakonnas on probleemid posti kojukandega ja meie prioriteet on olukord võimalikult kiiresti lahendada.
Ka meie jaoks ei ole normaalne, kui lehed saabuvad hilisõhtul või lausa järgmisel päeval, kui meie inimesed peavad tegema ülipikki tööpäevi ja kui nad peavad töötama olukorras, kus satuvad tööõnnetusse.
Vaatame korra tagasi, mis põhjustel on sellesse olukorda jõutud ning millised on võimalused lahendusteks.
Libedus tõi pika sõiduaja ja luumurrud
Alustades praegusest ajahetkest ja lokaalsetest põhjustest, on peamine mõjutaja olnud tänavune lumerohke ja heitlik (lumi-sula-pakane) talv. Muidugi, talv ei saabu ootamatult ei postile ega teehooldajatele, aga tänavu olid olud kohati ikka erakordselt karmid. Maanteeametki kuulutas välja eriolukordi, kui teehoolet ei olnud võimalik õigeaegselt tagada, rääkimata kohalike omavalitsuste pingutustest.
Kui päeva peale ehk saidki teed puhtaks, algavad postiringid ju hommikul ja postikande aeg on teede olukorrast otseses sõltuvuses. Eelmistel talvedel on Rapla maakonna postiringil olnud auto keskmine kiirus 40 km/h, aga tänavu 15 km/h! Seda ei tingi ainult lumi ja libedus, vaid kevade poole ka teedelagunemine ja pori. Keskmiselt on kirjakandja ringi läbimine nõudnud ligi kolm korda kauem aega! Kõige rohkem mõjutab see postiringide tagumisi otsi, kuhu kirjakandja on jõudnud suure hilinemisega või toonud posti alles järgmisel päeval.
Lumi ja jää sulavad ära, aga kurvem on, et libedus on toonud erakordselt palju tööõnnetusi. Rapla maakonnas on libedusest tingitud õnnetustega (luumurrud jm) pikaajalisel haiguslehel tervelt neli kirjakandjat! Kui lisada tavalised haigestumised, mis välitingimustes töötavaid inimesi kimbutavad, ja täitmata töökohad, kuhu inimesi otsime (maakonnas, kus tööjõu tõmbekeskus on Tallinn ja konkureerivaid tööandjaid palju, pole see lihtne), olemegi olukorras, kus hetkel on puudu ligi pool (40%) töötajatest ning isegi nii suurde kohta kui Kehtnasse võib post jääda õigel ajal kohale viimata.
Postikannet kiirendab nähtav ja tähistatud postkast
Muidugi pole ettevõte seda käed rüpes pealt vaadanud. Oleme toonud Raplasse asendustöötajaid ja värvanud renditööjõudu (GoWorkaBit jm), kuid ka kirjakandja töö – nagu iga teinegi – vajab vilumust ja väljaõpet. Asendustöötajate suurim mure on, et ei leita postkaste või ei teata, kelle posti sinna panna. Kogenud kirjakandja teab, kui postkast paikneb kuuri nurga taga või eeskojas või toimib postkastina tähistamata piimanõu, asendustöötaja ei oska seda leida või kulutab otsimisele ebamõistlikult aega.
Teine mure on, et postkastide peal ei ole aadressi või omaniku nime. Olukorra teravust arvestades tegime Rapla maakonnas pretsedenditu sammu, et tootsime ise talunimedega sildid ja kleepisime need kriitilistele postkastidele. Postkasti tähistamise kohustus on küll omanikul, kuid olukord vajas lahendamist ja loodame, et see kedagi ei pahandanud.
Keerulistes kohtades asuvaid postkaste kirjakandja muidugi ümber tõstma ei hakka. Seega siit palve ka elanikele – paigutage oma postkastid nähtavasse ja kergesti ligi pääsetavasse kohta! Tänavu tulevad taas postkastitalgud, mis on hea võimalus vanade postkastide asendamiseks ja ka ühte ligipääsetavasse kohta koondamiseks. Teeme Ära talgupäevaks paneb Omniva välja tasuta grupikaste, millele kogukonnad saavad ehitada kihelkonnavärvides varjualuse, et kaitsta postkaste – ja nende sees olevaid saadetisi – paremini ilmastikuolude eest. Teie kirjakandja on tänulik ja lüheneb ka postiringi aeg.
Millal peab post tulema?
Lehetellijatele kinnitame, et pingutame Raplas selle nimel, et puuduolevad töötajad leida ja vajalikud asendused tagada, nii et lehed hakkavad taas jõudma postkasti õigel ajal. Ärge loobuge lehetellimusest ja ärge pahandage toimetusega, kui leht pole õigel ajal tulnud.
Andke sellest teada Omniva klienditeenindusele, kes oskab põhjuseid selgitada. Ja tänu Raplamaa Sõnumitele, kes pakkus ka omalt poolt võimalust operatiivseks infoedastuseks. Arutame need võimalused ettevõttes läbi ja püüame olla ka väljaandele paremaks partneriks info jagamisel.
Ilmselt vajab selgitamist ka postikande aeg. Mis on siis see posti õigeaegne kohalejõudmine, millest me räägime? Maakondades on selleks kellaajaks 16. Muidugi, tavaolukorras saab enamik inimesi, eriti postiringide alguses olijad, posti oluliselt varem, see on kellaaeg, mil kogu kanne on lõpetatud.
Kuna postiringid muutuvad, võib juhtuda ka seda, et varem ringi alguses olnud aadress satub ringi keskele või lõppu ning varem lõpus olnu algusse. See, kes hakkab posti varem saama, ilmselt ei kurda, kuid kelle post hakkab tulema harjumuspärasest hiljem, peab seda teenuse halvenemiseks. Samas posti kättetoimetamise aeg tervikuna ei muutu ning on teenusestandardi kohane.
Postiteema vajab laiemat käsitlemist
Laiem probleem on muidugi see, et Eestis, kus e-ühiskonna areng on olnud eriti kiire, on postiteenus jõudnud kriitilisse punkti ning olukord nõuab terviklikku käsitlemist ja nii riigi kui ka ühiskonna tasandil teemaga tegelemist. Kirju saadetakse üha vähem ja samuti langeb paberajalehtede tellimine. See kõik tähendab, et postivõrgustikku jääb üha vähem mahtu (ja sellega koos raha), kuid võrgustikku tuleb üleval hoida ja selle püsikulud (palk, kütus jne) kasvavad.
Tulusid toob reklaamikanne ja muud vabaturuteenused, kuid üha raskem on katta postiteenuse ja perioodika suurenevat kahjumit. Ettevõte küll efektiivistab oma tegevust, kuid sisemised ressursid on ammendunud. Riik küll toetab maapiirkonna perioodika kojukannet, kuid see aitab ainult kahjumit vähendada, kahjum aga jääb.
Positiivne samm on, et riik suurendas tänavu maapiirkonna perioodika kojukande toetust ning Eesti Post suunab selle just kirjakandjate töötasu tõstmisse. Parem palk aitab kindlasti kaasa tööjõumurede lahendamisele, seda ka Raplas. Ja nagu öeldud – Rapla olukord on meie prioriteet ning tegeleme selle lahendamisega.
