Anne Ummalas
20. märtsiks kutsus Rahvakultuuri Keskus Tallinnasse Kultuurikatlasse kokku vaimse kultuuripärandi hoidjad, et tähistada 100+ sissekande verstaposti Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus.
2003. aastal sai asi alguse UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni loomisega. Eesti liitus sellega 2006. aastal. Algus oli konarlik ja uudne, pilootpiirkondadeks valiti Hiiumaa ja Võrumaa. Nende piirkondade pärandi uurimine ja kirjapanemine on olnud eeskujuks kogu Eestile ja koos oleme loonud ainulaadse andmebaasi eestlaste kommetest ja tavadest – Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu.
Tänupäeval vaadati põgusalt üle kõik 106 sissekannet. Kõikide maakondade esindajad võisid väita, et sissekande järel on nimistusse kantuil vaid hästi läinud ja populaarsus ning teadlikkus kasvanud. Nii ka meil.
Raplamaalt on nimistus esindatud neli teemat.
2012. aastal kirjutas Jane Kalajärv Raplamaa laulu- ja tantsupeost. 2015. aastal tehti nimistusse lausa kolm kannet. Sepatöödest Valtu piirkonnas kirjutasid Haldi Ellam ja Anne Ummalas, pärandikandjatena on sissekandega seotud Aira ja Alvar Heiste, Toomas Tõnisson, Liisimari Randjärv ja Puraviku Tuuleveski OÜ.
Valgetikandist Rapla rahvarõivaste käistel kirjutas Anne Ummalas, pärandikandjaks on Ester Raav.
Kartulivorsti tegemisest Valgu ja Nurtu kandis kirjutas Mervi Vaarmann
Nimistu on loodud pärandi kaitseks. Nimistusse kantud nähtused on olulised eelkõige kogukonnale, kelle pärandit need tutvustavad. Samas tõstab see ka meie kõigi teadlikkust ja paneb mõtlema, mis on see traditsioon, mis on mulle olulisena kaasa antud, mida tahan oma igapäeva elus säilitada ja lastele edasi anda.
Pärandikandja ei ole midagi kummalist ega erilist. Pärandikandjad oleme kõik oma igapäevases elus, kes me sööme sülti, värvime lihavõteteks sibulakoortega mune või osaleme laulu- ja tantsupeol laulja/tantsija või ka kuulaja/vaatajana. Nii on sepatöö tegija meie traditsiooni hoidjana oluline oskuste kandja, aga sama oluline on ka sepiste ostja ja kasutaja. Ilma nende inimesteta ei ole ka seppade oskuste hoidmisel suurt mõtet.
Kõiki põnevaid sissekandeid saate lugeda nimistust endast ja mõelda ka oma elu peale. Kindlasti on palju haakuvaid teemasid üle kogu Eesti, milles kõik end ära tunneme. Neist väikestest asjadest koosnemegi meie, eestlased. Hoia, mis on loodud!