Mari Tammar
20. märtsil külastasid Raplamaa Sõnumite toimetust selleaastased Raplamaa missikandidaadid. Meie rääkisime, kuidas ajalehte tehakse, kuidas toimetus töötab ja panime nad proovile eesti keele sõnadega. Nemad tutvustasid ennast ja mõtisklesid selle üle, mis neile muret valmistab.
Miss Raplamaa 2019 kroonitakse 6. aprillil Raplas Sadolini spordihoones suurejoonelisel galal.
Nagu ühest suust ütlesid missikandidaadid, et missikonkurss ja kogu sellega kaasas käiv protsess on andnud neile juurde julgust, eneseväljendusoskust ja enesekindlust, teadmisi sellest, kuidas käia riides ja end meikida, kuidas tervislikult toituda ja milline on etikett, ehk kõige laiemalt on missikool õpetanud seda, kuidas olla naine. Samuti ütlesid neiud, et hoolimata sellest, et nad justkui üksteisega võistlevad, hoiavad nad siiski kokku ja toetavad üksteist.
Meeskonnatööoskusi said nad proovile panna sõnavaramängus, mille olime missidele ette valmistanud. Nimelt tuli neil seletada kümne uuema ja vanema sõna tähendust. Etteantud sõnad olid: kutu (mis muide rahvapäraselt on tähendanud hoopis metssiga), kõnnumaa, kälimees, linalakk, luider, lummik, möönma, nördima, sirp ja õitsiline. Hätta jäid missikandidaadid sõnadega luider, mis tähendab pikka ja lahja kehaehitusega inimest, ning sõnaga õitsiline ehk öine karjaskäija. Seevastu teadsid missid hästi, kes on kälimees ehk naise õemees ja lummik ehk lumest tekkinud ummik. Ülejäänud sõnu teati enam-vähem. Üks neiu teadis suisa, et Sirp on ka ajaleht.
Missikandidaat nr 1 Kertu Leppsalu (19) on kasvanud Märjamaa vallas, aga õpib praegu Tallinna tervishoiu kõrgkoolis ämmaemanda erialal. Kooli kõrvalt tegeleb ta usinalt koorilauluga ning teeb seda lausa kahes kooris: Mitte-Riinimanda vilistlaskooris ja TTK naiskammerkooris. Ta peab end väga seltsivaks inimeseks, kes armastab head huumorit ja seda, kui inimesed oskavad enda üle nalja teha.
Kertule valmistab muret pakendite liigtarbimine ja üldine plastireostus. „Minu arvates ei peaks näiteks avokaadosid ja paprikaid üksikult kile sisse pakendama, õunu plastkarpidesse panema või iga puuvilja jaoks eraldi kilekotti võtma. Liigset plasti- ning prügiprobleemi saaks vähendada juba näiteks sellega, et asendame ühekordsed topsid korduvkasutatavate topside/termostega ning kilekotid riidest kottidega, mida saame aastaid kasutada. Peaksime mõtlema, kuidas igaüks meist saaks iga päev plasti kasutamist vähendada, kuna iga väiksemgi tegu viib suurte muutusteni!” mõtiskles Kertu.
Missikandidaat nr 2 Eliisabeth Rajasalu (17) on Rapla neiu, kes õpib Rapla gümnaasiumi 10. klassis. Tema hobiks on muusika, ta on Rapla muusikakoolis õppinud mängima nii viiulit, klaverit kui ka kontrabassi. Eliisabeth tunnistab, et võõras seltskonnas on ta pigem tagasihoidlik, aga kui ta end juba kindlamalt tunneb, võib ta üsna jutukas olla.
Eliisabeth muretseb samuti liigse plasti pärast, mis on loodusesse sattunud. „Käisin hiljuti reisil ja koos kilpkonnadega sukeldumas. Nägin pealt, kuidas meres ulpis kilekott ja kilpkonn tõusis kilekoti poole, et see ära süüa. Kuna kohalikud olid meile enne rääkinud, et kilekotid ja merereostus on suur probleem, ujusime kiiresti ja võtsime selle kilekoti ära. Kui me pärast sellest kohalikele rääkisime, ütlesid nad, et võib-olla see päästiski selle kilpkonna. Kui ma enne plastist nii suurt probleemi enda jaoks ei teinud, pani see vaatepilt mind rohkem mõtlema selle peale,” ütles Eliisabeth.
Missikandidaat nr 3 Anette Tammik (17) on Rapla neiu, kes õpib Rapla gümnaasiumi 11. klassis. Anette on tegelenud kümme aastat iluvõimlemisega ja viis aastat modellindusega. Samuti on ta kaasa löönud Rapla noortevolikogu töös ning tantsinud rahvatantsu. Lisaks on ta väga suur loomaarmastaja. Tema moto on: „Elu on elamiseks!” Seega püüab ta kõikidest võimalustest, mida elu talle pakub, kinni haarata.
Anette ütleb, et teda häirib meie ühiskonnas rassism. „Ma arvan, et ei tohiks vaadata inimest nahavärvi järgi. Kui TTÜ-s on mustanahalised või hiinlastest õppurid, ei tohiks neile vaadata viltu. Sageli võib juhtuda, et need inimesed toetavad Eestit rohkem kui mõni valge. Ma arvan, et kõiki tuleks kohelda võrdselt. Inimene on inimene ja see, kui tal on teine nahatoon või näokuju, ei oma tähtsust,” ütles Anette.
Kahjuks ei saa osaleda missikandidaat nr 4 Kaisa Oeselg
Missikandidaat nr 5 Leandra Trakmann (17) on Kohila neiu, kes õpib Kohila gümnaasiumi 11. klassis. Leandrale meeldib tegeleda oma koeraga, mängida ja käia temaga jalutamas. Enda lõbuks meeldib tal sõita vahel ka ATV-ga. Ta peab end vaikseks ja rahulikuks inimeseks.
Leandra tunneb muret sellepärast, et maailmas kasutatakse liiga palju plasti ja see satub loodusesse. „Olen näinud Facebookis palju pilte, kuidas loomad on plasti alla neelanud. Olen viimasel ajal selle teemaga end paremini kurssi viinud ja poes olles ma näiteks ei võta enam kilekotti, vaid eelistan paberkotti. Ja kõrsi kasutan vähem ja kannan pudeliga oma vett kaasas, mitte ei osta poest,” rääkis Leandra.
Missikandidaat nr 6 Brigitta Vanker (18) on Märjamaa neiu, kes õpib Rapla gümnaasiumi 11. klassis. Brigitta tegeleb juba seitse aastat ratsutamisega ja kümme aastat on ta tegelenud ka vibulaskmisega. Enda kohta ütleb ta, et on sõprade seltskonnas jutukas, aga muidu pigem vaikse loomuga. Talle meeldivad aktiivsed tegevused ja kodus niisama istumist ei salli.
Brigitta tunneb muret sellepärast, et paljusid eestlasi ei huvita, mis nende ümber toimub, ja nad kõnnivad abivajajast lihtsalt ükskõikselt mööda. „Täna hommikul kooli tulles nägin auto alla aetud kassi, kes oli jäetud tee peale. Mul tulid kohe pisarad silma. Mul endal on mitu kassi. Eestis on nii palju neid inimesi, kellel on loomadest ükskõik, või ka inimestest, kes vajavad abi,” ütles Brigitta.
Missikandidaat nr 7 Age Jürgenson (17) on Märjamaa neiu, kes õpib Märjamaa gümnaasiumi 10. klassis. Tema huvialad on tantsimine ja fotograafia. Ta peab end ausaks, usaldusväärseks, abivalmiks ja uudishimulikuks inimeseks.
Agele teeb muret, et alaealised alkoholi ja tubakatooteid tarbivad. „See on tänapäeval väga suur probleem ning sellele ei pöörata minu arust piisavalt tähelepanu. Alaealised saavad tihti kas ise või tuttavate kaudu alkoholi ja tubakatooteid kätte ning mingeid piire kättesaamisel ei ole. Minu arvates võiksid lapsevanemad kodudes sellele rohkem tähelepanu pöörata ning ka poodides tuleks rohkem isikut tõendavat dokumenti küsida,” arvas Age.
Missikandidaat nr 8 Gerda Sõõrumaa (18) on pärit Rapla vallast Sikeldi külast ja õpib Rapla gümnaasiumi 12. klassis. Tema hobi on laulmine. Juba kümnendat aastat laulab ta Thea Paluoja juhendamisel Rapla Laulustuudios. Samuti käib ta jõusaalis ja jooksmas. Enda kohta ütleb, et on hooliv ja abivalmis. Talle meeldib oma perega koos olla, õde aidata ja tema lastega tegeleda.
Gerda tunneb muret praeguse poliitilise olukorra pärast. „Mina isiklikult ei näeks EKRE-t valitsuses, kuna EKRE on minu arvates nii rassistlik ja pole ühtmoodi õiglane kõigi inimeste suhtes. Ma näeksin parema meelega Keskerakonda koalitsioonis koos Reformierakonnaga,” rääkis Gerda ja lisas, et tunneb muret ka e-hääletuse pärast, sest mitmed teated pärast valimisi on rääkinud sellest, kuidas inimesed läksid valimispäeval valima, aga nad olid justkui juba valinud, kuigi polnud. „E-hääletus ei ole minu arvates turvaline,” nentis Gerda.
Missikandidaat nr 9 Merilin Palts (21) on pärit Rapla lähedalt Jalase külast ja õpib Tallinna tehnikakõrgkoolis keskkonnatehnoloogia ja -juhtimise erialal ning töötab hambaarsti assistendina. Tema huvid on ratsutamine ja looduses aja veetmine. Ta peab end sihikindlaks inimeseks, kes on hooliv, rõõmus ja abivalmis.
Merilinile teeb muret merede prügistumine ning plastireostus. See probleem on tema arvates väga oluline, sest prügi seab ohtu mereelustiku. „Alla neelatud prügi võib põhjustada merelindude ja -loomade lämbumist ning muid füüsilisi traumasid ja keemilisi kahjustusi. Kahjulikud ained võivad ringiga jõuda tagasi ka inimeste toidulauale, näiteks kalades, mida sööme. Igaüks meist saaks iga päev plasti kasutamist vähendada, kuna iga väiksemgi tegu viib suurte muutusteni!” rääkis Merilin.
Missikandidaat nr 10 Laura Jürisaar (20) on Rapla neiu, kes on lõpetanud Rapla ühisgümnaasiumi ning on hetkel eneseotsingutel. Ta tegeleb laulmise ja ratsutamisega. Ta peab end heatahtlikuks, kohusetundlikuks, hoolivaks ja seiklushimuliseks loodusearmastajaks.
Laurale valmistab muret inimeste hoolimatus keskkonna hoidmisel, sest see toob tema arvates kaasa ümbritseva looduse hävimise. „Probleem on vähendatav, kui inimesed hakkaksid algatuseks prügi sorteerima, taaskasutama, rohkem ühistransporti kasutama ja loodusest lugu pidama – need on mõned näited, mida saaks iga inimene puhtama homse nimel teha. Hoolime ja märkame keskkonnas toimuvat rohkem selleks, et ka tulevikus saaksid inimesed looduses aega veeta,” rääkis Laura.
