Helerin Vรคronen
Eelmisel teisipรคeval, 26. mรคrtsil avati Mahtra talurahvamuuseumis nรคitus โSoli Deo Gloria ehk viis sajandit reformatsiooni Ungarisโ. Nรคitus kajastab Kesk-Euroopas, eriti Ungaris toimunud usureformatsiooni, sellele eelnenud sรผndmusi ja reformatsiooni mรตjusid kuni tรคnase pรคevani vรคlja.
Mahtra muuseumi juhataja Jaanus Plaat sรตnas nรคitust avades, et tal on tohutult hea meel, et selline nรคitus on jรตudnud Raplamaale. Seni on sama nรคitus olnud suurtes linnades ja enamasti kirikutes. Ilmselt on see ka esimene kord, kui nรคitus tuli nii vรคiksele pinnale รคra mahutada, kuid Rait Talvoja sai 17 stendi paigutamisega hรคsti hakkama.
Nรคitus on valminud 2017. aastal Ungari Instituudi ning Ungari vรคliskaubanduse ja vรคlisministeeriumi koostรถรถna reformatsiooni 500. aastapรคevaks. Algul oli nรคitus ingliskeelne, kuid eelmisel aastal tรตlgiti see eesti keelde, mis oli รผhtlasi kingitus Eesti Vabariigi 100. sรผnnipรคevaks.
Nรคitus on avatud kuni kooliaasta lรตpuni, kuna tegemist on hea รตppevahendiga koolidele. Tekstid on hรคsti tรตlgitud, lรผhikesed ja konkreetsed. Stendidel on palju hea kvaliteediga pilte ja kaarte. Nรคituse jaoks on valminud ka kรผmne kรผsimusega tรถรถleht, mida vรตivad tรคita muidugi ka tรคiskasvanud.
Ungari Instituudi juht Tamรกs Orosz rรครคkis lรคhemalt sellest, miks nรคitus ikkagi eesti keelde on tรตlgitud. Suur pรตhjus on see, et reformatsioon mรตjutas meie keeli ja rahvusi ja seetรตttu peaks nรคitus olema ka siinses keeles olemas. Teise pรตhjusena tรตi Orosz vรคlja selle, et eesti keeles on Ungari ajaloo kohta vรคga vรคhe materjali. Nรคitus aitab seda lรผnka tรคita, kuna see ei rรครคgi ainult reformatsioonist, vaid ka Ungari ajaloost รผldisemalt.
Orosz juhtis tรคhelepanu รผhele kaardile, rรครคkides, kuidas enne reformatsiooni oli Ungari รตitsev riik, pรคrast seda lรตhestasid seda aga mitmed sรตjad. Tรผrklaste pealetung 1526. aastal tรตi kaasa selle, et surma said paljud Ungari kรตrgemad vaimulikud ning jรคrgmised 150 aastat oli Ungari kahe suurvรตimu vaheliste sรตdade tallermaa. Rasketel aegadel oli reformatsioon just see, mis andis rahvale lootust ja tuge. Reformatsiooni vastu tekkis aga katoliiklik vastuliikumine.
Eesti Piibliseltsi peasekretรคr Jaan Bรคrenson sรตnas, et Saksa kultuuriruumi osana on meie mรตtteviis selline, et keskaegne Euroopa on eelkรตige luterlik, kuid tegelikkus on olnud palju kirjum. See nรคitus ongi tema arvates oluline pusletรผkk eestlaste usulises hariduses. Praegusel ajal valitseb Ungaris kรผll katoliiklus, kuid reformatsioon tรตi endaga kaasa rahvusliku รคrkamise, รผlikoolide tekkimise, รตpirรคnded (vรคidetavalt ka Tartusse) ja mitmed piiblitรตlked.
โSee on 500-aastane pรคrand, millel ka Eesti kultuur รผhel vรตi teisel moel baseerub, ja seepรคrast on oluline, et selline nรคitus mรถรถda Eestit liiguks. Saame osa รผhisest ajaloost ja saame taas meenutada, mida oleme รคra unustanud,โ sรตnas Bรคrenson.
Seoses nรคitusega on 11. aprillil Rapla keskraamatukogus konverents โReformatsioon, keel, Piibelโ, kus peale Bรคrensoni kรตnelevad keeleteadlane Mart Rannut ja Ungari piiskopi nรตunik Kinga Marjatta Pap.
