Helerin Väronen
Eelmisel teisipäeval, 26. märtsil avati Mahtra talurahvamuuseumis näitus “Soli Deo Gloria ehk viis sajandit reformatsiooni Ungaris”. Näitus kajastab Kesk-Euroopas, eriti Ungaris toimunud usureformatsiooni, sellele eelnenud sündmusi ja reformatsiooni mõjusid kuni tänase päevani välja.
Mahtra muuseumi juhataja Jaanus Plaat sõnas näitust avades, et tal on tohutult hea meel, et selline näitus on jõudnud Raplamaale. Seni on sama näitus olnud suurtes linnades ja enamasti kirikutes. Ilmselt on see ka esimene kord, kui näitus tuli nii väiksele pinnale ära mahutada, kuid Rait Talvoja sai 17 stendi paigutamisega hästi hakkama.
Näitus on valminud 2017. aastal Ungari Instituudi ning Ungari väliskaubanduse ja välisministeeriumi koostööna reformatsiooni 500. aastapäevaks. Algul oli näitus ingliskeelne, kuid eelmisel aastal tõlgiti see eesti keelde, mis oli ühtlasi kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Näitus on avatud kuni kooliaasta lõpuni, kuna tegemist on hea õppevahendiga koolidele. Tekstid on hästi tõlgitud, lühikesed ja konkreetsed. Stendidel on palju hea kvaliteediga pilte ja kaarte. Näituse jaoks on valminud ka kümne küsimusega tööleht, mida võivad täita muidugi ka täiskasvanud.
Ungari Instituudi juht Tamás Orosz rääkis lähemalt sellest, miks näitus ikkagi eesti keelde on tõlgitud. Suur põhjus on see, et reformatsioon mõjutas meie keeli ja rahvusi ja seetõttu peaks näitus olema ka siinses keeles olemas. Teise põhjusena tõi Orosz välja selle, et eesti keeles on Ungari ajaloo kohta väga vähe materjali. Näitus aitab seda lünka täita, kuna see ei räägi ainult reformatsioonist, vaid ka Ungari ajaloost üldisemalt.
Orosz juhtis tähelepanu ühele kaardile, rääkides, kuidas enne reformatsiooni oli Ungari õitsev riik, pärast seda lõhestasid seda aga mitmed sõjad. Türklaste pealetung 1526. aastal tõi kaasa selle, et surma said paljud Ungari kõrgemad vaimulikud ning järgmised 150 aastat oli Ungari kahe suurvõimu vaheliste sõdade tallermaa. Rasketel aegadel oli reformatsioon just see, mis andis rahvale lootust ja tuge. Reformatsiooni vastu tekkis aga katoliiklik vastuliikumine.
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson sõnas, et Saksa kultuuriruumi osana on meie mõtteviis selline, et keskaegne Euroopa on eelkõige luterlik, kuid tegelikkus on olnud palju kirjum. See näitus ongi tema arvates oluline pusletükk eestlaste usulises hariduses. Praegusel ajal valitseb Ungaris küll katoliiklus, kuid reformatsioon tõi endaga kaasa rahvusliku ärkamise, ülikoolide tekkimise, õpiränded (väidetavalt ka Tartusse) ja mitmed piiblitõlked.
“See on 500-aastane pärand, millel ka Eesti kultuur ühel või teisel moel baseerub, ja seepärast on oluline, et selline näitus mööda Eestit liiguks. Saame osa ühisest ajaloost ja saame taas meenutada, mida oleme ära unustanud,” sõnas Bärenson.
Seoses näitusega on 11. aprillil Rapla keskraamatukogus konverents “Reformatsioon, keel, Piibel”, kus peale Bärensoni kõnelevad keeleteadlane Mart Rannut ja Ungari piiskopi nõunik Kinga Marjatta Pap.
