Siim Jõgis
Seoses lähenevate Euroopa Parlamendi valimistega toimus reedel, 12. aprillil Rapla gümnaasiumis poliitikute debatt. Väitlejate nimekiri oli igati esinduslik – Urmas Paet (Reformierakond), Erki Savisaar (Keskerakond), Urmas Reinsalu (Isamaa), Sven Mikser (Sotsiaaldemokraadid) ning Jaak Madison (EKRE). Põhilisteks teemadeks kerkisid Euroopa Liidu tulevik ning mida võivad tuua eesseisvad valimised.
Debatt oli suunatud Rapla gümnaasiumi vanemate klasside õpilastele ning poliitikuid oli tulnud kuulama terve saalitäis. Päevajuht Teet Teder alustas debatti küsimusega, kas Euroopa Parlamendi valimiskampaaniad juba käivad või mitte. Kõik tundub justkui vaikne. Sven Mikser ütles seepeale, et tema arvates on pärast Riigikogu valimisi Eestis käimas just tõsine ühiskondlik debatt. Urmas Reinsalu aga leidis, et kampaania on tõepoolest rahulik ning tõi paralleeli Eesti kirjandusest, kus Toots plaanis Teelega pulmi ning ütles Liblele, et sel aastal söövad pulmad jõulud ära. Selle näitega viitas ta sellele, et nüüd, kui Riigikogu valimised on läbi, on Euroopa Parlamendi valimisteks valmistumine tõesti rahulikum.
Nagu poliitikute debattide puhul ikka, ühtegi piinlikku vaikusehetke ei tekkinud. Pidevalt tahtsid mitu väitlejat korraga sõna võtta ning kohati karjuti üksteisest ülegi. Sellised teravad hetked tegid kuulajatele küllaldaselt nalja. Kõige aktiivsemad sõnavõtjad olid debati käigus Jaak Madison ja Urmas Paet. Ka Urmas Reinsalu ütles aktiivselt oma arvamuse sekka, kuid mõnel korral tundus, et moderaator oleks võinud rohkem sõna anda Erki Savisaarele. Tema jäi Paeti ja Reinsalu vahel istudes kõige vaiksemaks. Debatt ise toimus muidugi koolipäeva ajal ja kestis kokku ligikaudu tund aega.
Liitriik või riikide liit?
Üheks vaidlusaluseks teemaks oli Euroopa Liidu föderaliseerumine – kas tulevikus on EL rahvusriikide liit või liitriik. Urmas Paet ütles selle kohta, et kuigi föderaliseerumise pooldajaid on peaaegu igas Euroopa Parlamendi fraktsioonis, on nad kokkuvõttes selges vähemuses ning EL jääb ka tulevikus riikide liiduks nii nagu praegu.
Üks Euroopa föderaliseerumise selge toetaja on endine Belgia peaminister ja praegu Euroopa Parlamendis liberaalse ALDE fraktsiooni juht Guy Verhofstadt. See nimi kõlas ka reedesel debatil. Tema on oma “Euroopa manifestis” selgelt välja öelnud: “Vaid otserünnak võib meid nüüd päästa. Otserünnak kriisi tegeliku põhjustaja vastu – see tähendab rünnakut rahvusriikide soovimatuse vastu luua tõeliselt ühendatud ja föderaalne Euroopa.” Urmas Paet küll tõdes, et Verhofstadt on tõepoolest Euroopa liitriigi idee pooldaja, kuid ta kuulub vähemuse sekka.
Kohati pildusid väitlejad ka vaimukaid repliike. Ka õpilaste seas tekitas see hetkeks melu, kui Urmas Reinsalu andis enda soovituse, kuidas valida välja kandidaat, kellele oma hääl valimistel anda. Ta ütles, et õiget kandidaati tuleb valida nii mõistuse kui ka südamega – täpselt nii, nagu tuleb valida omale uut autot.
Uus parlamendi
koosseis
Tõsistest teemadest kerkis veel esile küsimus järgmise võimaliku europarlamendi koosseisu kohta. Saadikuid töötab seal 751 ning tänavu 26. mail toimuvad üleeuroopalised valimised, mille tulemusel kujuneb uus koosseis. Jaak Madison pakkus välja, et uues koosseisus kasvab kindlasti konservatiivsete hoiakute ja parempoolse maailmavaatega poliitikute osakaal. Teisiti võib nende kohta öelda euroskeptikud.
Madison avaldas lootust, et neid võib olla üks viiendik kuni üks neljandik kõikidest saadikutest. Nendega koos plaanitakse luua üks suur parempoolne fraktsioon. Urmas Paet vastas selle peale, et kuigi euroskeptikute arv järgmises parlamendikoosseisus tõenäoliselt tõesti kasvab, ei usu ta, et nad moodustaksid ühe suure fraktsiooni. Pigem jagunevad nad kahe või kolme väiksema fraktsiooni vahel.
Kaheteistkümnendikud saavad valida
Debati korraldas Rapla gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Hele Israel. Selle kohta, kuidas õnnestus tal kohale saada sedavõrd esinduslik väitlejate koosseis, sõnas ta, et saatis lihtsalt kutsed erakondade postkasti. Reedene debatt oli jätkuks novembris toimunud väitlusele, mis oli pühendatud Riigikogu valimistele.
Israel ütles, et Euroopa Liidu tuleviku valimine väitlusteemaks oli igati loogiline, sest ees ootavad europarlamendi valimised. Suunatud oli see üritus nii üheteist- kui ka kaheteistkümnenda klassi õpilastele. Valimisealised on neist küll ainult kaheteistkümnendikud. Üks põhjus, miks olid kaasatud ka üheteistkümnendad klassid, seisnes selles, et nad käsitlevad eesti keele tundides parajasti väitluse teemat.
Ühtegi otsest ülesannet õpilastele seoses debatiga ei kaasnenud. Israel avaldas lootust, et see sündmus avardas õpilaste teadmisi Euroopa Liidu toimimisest ning ehk osaletakse nüüd aktiivsemalt ka valimistel. Siiski tõdes Israel, et võrreldes novembris toimunud debatiga tundus seekord õpilaste huvi olevat mõnevõrra leigem.
