Reet Saar
Reedel, 12. aprillil kogunes nelikümmend ennekõike haridusega seotud inimest Varbolasse teabepäevale, et arutleda teemal „Väikekoolide plussid ja miinused“. Mõtte pakkus sügisel välja Märjamaa vallavalitsuse haridusnõunik, organiseerimistöö tegi ära Varbola kooli juht.
Märjamaa vallavanem Merlin Suurna võrdles oma tervituses kooli lillepeenraga: suures peenras paistavad muutused vähem silma, kuid väikeses annab iga muudatus rohkem tunda.
Märjamaa vallavalitsuse haridusnõunik Raivo Heinaru ütles teemat sisse juhatades, et suurtelt koolidelt nõutakse häid tulemusi riigieksamitel, kuid ka väikekoolidel peab olema koht meie haridusmaastikul. Selle olulisust järgnevates esinemistes välja toodigi.
Heinaru sõnul on kool muutunud üha enam sotsiaalasutuseks. Kahjuks pole klassijuhataja töö piisavalt väärtustatud ja koolis napib inimesi, kes lapse ära kuulaksid. Eesti kool on testide põhjal Euroopa tipus, kuid probleemiks on koolist väljalangemine. Laps otsib võimalust suhelda omaealistega, ent kambad ei pruugi alati olla parimad. Heinaru kordas varemgi kasutatud mõtet: et kasvatada ühte last, selleks on vaja tervet küla.
Oluline on toetada tegevusi, mis lapsi aitavad. Samas tõi ta välja vastuolu: koolis on praegu esiplaanil hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed. „Haigele lapsele tuleb abi anda, aga kas me ei pinguta erivajadustega üle?“ arutles Heinaru. Korrarikkujate saatmine rahunemisklassi ei päästa olukorda, kui neid saab seal kokku juba liiga palju. Suurima probleemina koolis tõi ta välja õpetajate puuduse.
Tartumaal asuva praegu vaid kümne õpilasega Unipiha algkooli direktor Eha Jakobson pidas ettekande kohavaimust. Kodu ja kool panevad aluse kohavaimu tundele. Kool on kultuuriruumi üks looja. Eriti tuntav on see maakoolis, kus kool õpetab kogukonda ja vastupidi. Esineja sõnul võib väikekool olla ka linnas, kuid see pole kunagi sama sisuga nagu maal. Kooli olulised partnerid ja liitlased on lapsevanemad. Tähtis on näidata väikekooli vajalikkust ka omavalitsusele. „Olge nähtavad! Siis tekib arutelu sisuliste küsimuste ümber, mitte üksnes rahaküsimused,“ soovitas kõneleja. See tähendab ka kirjutisi oma tegemistest eri kanalites, oma turundamist ilma valehäbita.
Jakobson pooldab liitklassides õpetamist. See on tema sõnul loomulik õppimisviis. Küsimusele vastates soovitas ta liita kõrvutisi klasse (1.-2., 3.-4.): noorematel toimub seal etteõppimine, vanematel kordamine-kinnistamine.
Arutelus toodi välja, et nõrgema lapsega saab väikekoolis hakkama, raske on agressiivsega. Väikest maakooli ei saa muuta HEV-laste kooliks, kuigi seda vahel püütakse teha, mõelda tuleb ka teistele õpilastele.
Õed Elo Liina Kaivo ja Liisa-Lota Kaivo rääkisid pingutustest, mida lapsevanemad teevad väikese Harmi kooli allesjäämiseks. See muudeti kolme aasta eest Kose gümnaasiumi Harmi õpipaigaks, kuid olude sunnil valmistavad nad ette erakooliks muutumist. 2018. aasta sügisel korraldas MTÜ Harmi Haridusselts külakoolide talgud, millest võtsid osa Unipiha, Metsküla, Nõva, Vodja, Aidu, Pisisaare ja Karula kool. Nad tutvustasid kirja pandud mõtteid. Mõned neist: vajadus anda mõistele „külakool“ tänapäevane sisu, võiks korraldada avatud külakoolide päeva, väikekoolidel võiks olla oma katusorganisatsioon, et koondada spetsiifilist kompetentsi.
Varbola kooli direktor Eli Laaser andis ülevaate Varbola piirkonna hariduselu ajaloost. Praegu ühe katuse all asuvad kool ja lasteaed on viimastel kümnenditel mitmeid kordi olnud kord eraldi asutused, kord liidetud, mis on jätnud oma märgi. Laaser põhjendas, miks ta kaitseb väikekoole. Varbolas reorganiseeriti 2015. aastal kool neljaklassiliseks. Siis jäi kooli vaid kaheksa last, nüüd on õpilasi 23. Plussiks on, et lasteaiaga sama maja jagades toimub sujuv üleminek lasteaiast kooli.
Haridustehnoloog Elyna Nevski näitas lühiklippe, mida Varbola õpilased oma digipädevuste arendamiseks on teinud. „Väikekoolis saab huvitavaid asju katsetada ja tulemust näeb ruttu,“ kinnitas ta.
Pika päeva võttis tabavalt kokku Eha Jakobson: „Päev andis nii palju positiivseid emotsioone. Väikekoolid ei kao, kui nende ees on nii palju entusiaste, nagu täna nägime.“
„Olen kindel, et päev täitis oma eesmärgi, osalejad on saatnud ka tänukirju. Pisut jäi hingele, et lapsevanemaid võinuks olla rohkem. Mõistan, et oli tööpäev, aga nad oleksid saanud oma kõrvaga kuulata, kui veenvalt räägiti liitklassides õpetamisest,“ ütles Eli Laaser. Ta lisas, et Varbola kooli hetkel oht ei ähvarda, lapsevanemate suhtumine on positiivne, aga selle säilitamiseks peab väike kool iga päev pingutama.
