„Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele. Kiiruse kasvades aheneb juhi nägemisväli ning seetõttu ei jõua roolisolija märgata kõike eesolevat, pikeneb pidurdusteekond ning sõiduki täielikuks peatumiseks kuluv aeg,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Sirli Tallo. „Enda arvates kiirust ainult natuke ületades seame pidevalt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejad. Liiklemine peaks lähtuma põhimõttest võtta aega, mitte elusid.“
Sel aastal on politseinikud kinni pidanud üle 13 500 kiiruseületaja, lisaks on automaatsed kiiruskaamerad fikseerinud selle aasta esimese kolme kuuga ligi 21 000 kiiruseületamist. Eelmiste aastate kogemus näitab, et suviste teeolude ja ilusate ilmadega kipuvad inimesed gaasipedaali veel agaramalt vajutama.
Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul juhtuvad liiklusõnnetused erinevate asjaolude kokkulangemisel. Kiirusest sõltub aga see, kui rasked on liiklusõnnetuse tagajärjed. „Kui kõik seisaks paigal, siis ei juhtuks ka ühtegi õnnetust. Maailm on aga mõeldud liikumiseks. Liigeldes õigel ja ohutul viisil, väheneks liikluses vigastatute ja surma saanud inimeste arv märkimisväärselt,“ toonitab politseikapten Sirle Loigo.
Maanteeameti liiklusohutuskampaania „Võta aega, mitte elu“ kestab 23. aprillist -20. maini. Kampaania eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui rasked ja pöördumatud võivad olla kiiruse ületamise tagajärjed ja kuivõrd vähe me kiirust ületades tegelikult oma aega kokku hoiame. Kampaania jooksul tehakse koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Rohkem informatsiooni leiab veebilehelt kiirus.mnt.ee.
