Vivika Veski
Raplamaa turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner tõstis südamekuu puhul esile Rapla politseijaoskonda, kus juba mitu aastat pööratakse suurt tähelepanu tervisele.
Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus ütleb Ülle Laasneri tähelepanule viidates, et praegusel ajal püüavad kindlasti paljud inimesed oma eluviise tervislikumaks muuta, mitte ainult nemad, kuigi tõepoolest ollakse paaril viimasel aastal tegelenud sellega süsteemsemalt kui varem.
Politseinikelt eeldatakse, et nad on terved ja tugevad, üldjuhul nii ongi. Samas on politseis palju erinevaid töölõike ja mõnel neist on liikumist vähem. Välitingimustes töötades saavad inimesed rohkem füüsilist koormust. Sisetöödel ehk kabinetis kulub energiat vähem. Janno Ruusi endagi kaheksatunnisest tööpäevast suur osa möödub istudes.
Politseitöö on huvitav, aga ka väljakutseterohke ja seda sageli just vaimselt, kuna tuleb lahendada keerulisi ja aeg-ajalt ka pingelisi olukordi. Nõnda on tähtis, et politseinik oleks nii füüsiliselt kui ka vaimselt heas vormis. Kabinetis istudes, kui eraldi trenni ei tee ja toitumist ei jälgi, läheb kehakaal paratamatult paigast ära. See võib kaasa tuua mitmeid tervisehädasid, aga kindlasti mõjutab see inimese töövõimet. Politseijuht tunnistab, et ta on omalgi nahal kogenud, et ülekaaluga kaasneb väsimus ja tuleb rohkem pingutada.
Ruus tõdeb, et sporti tehtud ja liigutatud on pidevalt, aga just viimastel aastatel on liikumisele ja toitumisele rohkem tähelepanu pööratud. Ikka lisandub neid kolleege, kes loobuvad suitsetamisest ja hakkavad mõne spordialaga põhjalikumalt tegelema. Tänasel päeval on mittesuitsetajad suures enamuses. Katsetatakse erinevaid tervisliku toitumise programme. Kaalust maha võtnud kolleegide edu on nakatanud omakorda teisi. Kollektiivselt koostavad nad igal aastal kultuuri- ja spordikalendri, kuhu planeeritakse igasse kuusse tegevusi, üritusi, mis toetaksid liikumist, aga aitaksid ka inimesi omavahel liita, luua head sisekliimat. Inimesed viibivad suure osa oma igapäevaelust töö juures ja see keskkond peab olema selline, et siin tahetakse olla.
Kõige sportlikum jaoskond
Sportimisega on nii, et politsei- ja piirivalveamet koostab spordikalendri ja need tegevused on üleriigilised. Lisaks on veel Lääne prefektuuri sisesed võistlused. Rapla politseinikud on viimasel kahel aastal nendel üritustel hoolega osalenud ja prefektuuri arvestuses kahel korral järjest kõige sportlikuma jaoskonna tiitli teeninud. Ühtlasi on jaoskond olnud kõige aktiivsem spordiüritustel osaleja. Spordiüritused toimuvad erinevates Eestimaa paikades, aga on ka selliseid tegevusi, milleks ei ole vaja kuhugi kohale sõita. Piisab aktiivsusmonitorist või nutitelefonist. Politsei spordikalendris on muuhulgas rakenduse Endomondo väljakutsed.
Selle aasta veebruaris ja märtsis koguti suusakilomeetreid, hetkel on käimas sammukilomeetrite kogumise väljakutse. Järgneb jalgrattasõit ja seejärel jooks. Neid asju saab teha kasvõi kogu perega koos. Tähtis on liikumine.
Eriti head ideed tulevad töötajatelt endilt. Kuna aprill on tervisekuu, mõtles Rapla politseijaoskonna uurija selleks välja tervisliku toitumise nädalate programmid. Näiteks kandis esimene nädal nime „Värvi oma päeva puu- ja köögiviljadega”. Teine nädal oli „Vähendame suhkrutarbimist”. Kolmas oli kiudainete nädal. Info saadetakse kõikidele töötajatele ja igaüks saab ennast proovile panna. Asju õigesti tehes on võimalik punkte koguda, märkides ettenähtud tegevusi spetsiaalsesse tabelisse. Näiteks sööd puu- või köögivilju, mida ei ole varem proovinud, kasutad tavalise jahu asemel täisteratooteid, vähendad suhkru tarbimist. Lisaks on boonusülesanded, näiteks pakud kolleegidele nõupidamisel puuviljadega vett. Janno Ruus lisab, et seesama uurija alustas Rapla jaoskonnas juba paar aastat tagasi Endomondo väljakutsetega. Nüüd on need jõudnud ka PPA spordikalendrisse.
Jaoskonna üritused toimuvad üldjuhul oma maakonnas, aga jalgrattamatkad on Rapla politseinikke viinud ka Saaremaale, Hiiumaale, Kihnu saarele. Põhilised ongi matkad, jalgsi, jalgrattal, kanuuga, aga ka võistlused – triatlon, discgolf, bowling. Kõigile midagi sobivat. „Üritame erinevaid tegevusi pakkudes kaasata ka neid, kes täna olude sunnil vähem liiguvad, ja pakkuda oma kogemustel põhinevaid tervisliku toitumise nippe,” lisab Ruus.
Ta räägib, et temal endal andsid tõuke tervislikuma eluviisi suunas kolm motivaatorit (ei ole prioriteetsuse järjekorras) – koer, kellega ta tihti jalutamas käib, kolleegid ja abikaasa. Eriti tänu abikaasale ja kolleegide toetusele õnnestus tal üsna lühikese aja jooksul 17 kilogrammi kaalust maha võtta. „Programmi järgi söögivalmistamine ja toidukoguste kaalumine ei ole vähemalt esialgu lihtne,” ütleb Ruus.
„Toitumisnõustajate suhtes skeptilised inimesed tavaliselt muudavad oma arvamust, kui näevad kolleegide või pereliikmete tulemusi. Nii hakkasin ka mina rohkem liikuma ja tervislikult toituma,” märgib Ruus.
Ta lisab muiates, et Rapla toitlustusasutused on kaotanud nii mõnegi püsikliendi, kuna politseinikud käivad nüüd vähem väljas lõunatamas. Selle asemel valmistatakse tervislik lõunasöök ise kodus ja võetakse tööle kaasa. „Loomulikult ei pea ma silmas seda, et meie söögikohtades ei oleks tervislikku toitu, väga palju on, aga kui peab kaaluma ja mõõtma, siis on lihtsam seda ise teha,” märgib Ruus.
Ruus tunnistab, et Rapla politseinikud ei ole loobunud maiustamast. Igasugune motiveerimine on oluline. Kordaminekuid tähistatakse üsna tihti väikese koogisöömisega. See on kujunenud traditsiooniks. Näiteks on pikka aega menetletud mingit keerulist juhtumit ja lõpuks on asi saanud „kaante vahele”. Inimesed vajavad seda hetke, et võtta aeg maha ja asjadest rääkida, miks mitte koogitüki taga. Samuti on kombeks tähistada sünnipäevi, tähtpäevi. Sellisteks puhkudeks saavad kolleegid ka oma kondiitrioskusi näidata ja midagi ise valmistada. Tasakaalu hoidmiseks hakati sellest aastast söödud kooke ja söömise põhjuseid kirja panema, nii et aasta lõpus on neil ilmselt võimalik raporteerida söödud koogikilogrammidest.
Põhirõhk on Rapla politseijaoskonnas pandud siiski liikumisele ja Ruus tõdeb, et sellega minnakse vahel päris hoogu. „Organisatsioon toetab sportimist ja meil on lubatud kaks tundi nädalas tööajast sportida. Kui oli suusakilomeetrite kogumise kuu, siis avastasin ennast isegi lõuna ajal Vesiroosi kooli suusarajalt. Suusad olid kogu aeg kaasas. Endomondos vaadatakse, kui palju keegi on sõitnud – võistlus käib kogu aeg. See on hea, aga kilomeetrid pole esmane, vaid ikka parem tervis. See aitab vastu pidada,” kõneleb Ruus.
Praegu, käimiskuudel, tuleb osa inimesi jalgsi tööle, teised jälle lähevad õhtul välja jalutama ja kõnnivad siis nii palju, kui keegi saab. On ka neid, kes jõuavad kümme või isegi kakskümmend kilomeetrit käia. Esimestel on paari nädalaga kirjas üle kahesaja kõnnikilomeetri.
Politseinikud peavad tegema ka kehalisi katseid, mis ei ole rasked. Need koosnevad kolme kilomeetri jooksust, kätekõverdustest, kõhulihaste harjutustest, enesekaitsest ja laskmisest. Välitöö tegijad, näiteks patrullpolitseinikud täidavad normatiive kaks, sisetöö tegijad üks kord aastas. Janno Ruus kinnitab, et need katsed suudab sooritada iga terve inimene. Oluline on kooli ajal kehalise kasvatuse tundides osaleda.
Politseinikud peavad läbima ka tervisekontrolli. Kas ja kui pikaks ajaks tervisearst töötamiseks loa annab, sõltub tervisest. On juhtunud, et tervisekontrolli eel hakkab mõni töötaja parema tulemuse nimel tervislikumat elu elama. Kaalulangetamisega tegelenud on kinnitanud, et tervisenäitajad on palju paremad.
Rapla politseijaoskonna majas on spordisaal – matisaal, jõumasinad, sõudeergomeeter, velotrenažöör, poksikott, lauatenniselaud. Samuti saab seal kasutada jooksulinti ja hantleid, mille nad said auhinnaks kõige sportlikuma jaoskonna tiitli võitmise eest. Kaks korda kuus saab politseinik tasuta ujumas käia. Kolleegid jagavad üksteisega infot, kui keegi on avastanud kuskil hea suusa- või jooksuraja. Juba mainitud Vesiroosi kooli juures on hea suusatada, aga ka joosta.
Jaoskonna spordiüritustele on alati oodatud ka abipolitseinikud. Ka nemad peavad ennast vormis hoidma. „Kui abipolitseinik saab politseinikega koos sportida, on motivatsioon suurem. Nad on meie abilised, kellega teeme koos nii tööd kui ka sporti. Kutsume abipolitseinikke ka enda koolitustele ja samuti kultuuriüritustele, sest nad on meie meeskonna liikmed.”
