Vivika Veski
Rapla vallavalitsus teeb keskkonnaametile ettepaneku Härgla kaevandusloa menetlus lõpetada, kuna nii Rapla vald kui ka kohalikud elanikud on endiselt seal lubjakivikarjääri avamise vastu.
„Saime [Rapla vallavolikogu] majanduskomisjonilt ka toetuse, et teha keskkonnaametile valitsuse poolt kiri Härgla kaevandusloa menetlusprotsessi lõpetamiseks, kuna Rapla volikogu on selles piirkonnas uue lubjakivikarjääri avamise vastu ja teades omavalitsuse seisukohta, oleks mõistlik see paljude inimeste aega ja raha kulutav protsess lõpetada,” selgitas Rapla vallavanem Meelis Mägi.
Mägi küsis majanduskomisjonilt toetust komisjoni istungil 17. aprillil. Komisjon toetas vallavalitsuse ettepanekut menetlusprotsess lõpetada, kuna pole näha perspektiivi karjääri üldse avada, samas ei nähta lähitulevikus lubjakivi varustuskindluse olulist vähenemist, kuna Rapla vallas on prognoositud lubjakivi varu umbes 35 aastaks ning tegemist oleks sisuliselt täiesti uue maardla avamisega.
Vaidlus karjääri üle käib eelmise aasta jaanuarist, mil osaühing Eesti Killustik esitas keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse, et avada Rapla vallas Härgla külas uus lubjakivikarjäär. Eesti Killustik taotles luba kaevandada lubjakivi 20 hektari suurusel mäeeraldisel, millele lisanduks teenindusmaa.
Mullu kevadel kogusid Härgla ja teiste ümberkaudsete külade elanikud 200 allkirja selle lubjakivikarjääri avamise vastu. „Kaevud jäävad kuivaks ja igal lõhkamisel muutub vesi sogaseks ka nendes kaevudes, kus veel on vett. Kõik see tolm, mis sealt vedamise käigus eraldub, on nagu tsement – see kleepub autode külge ja seda enam maha ei pese,” selgitas Härgla karjääriga piirneva kinnistu omanik Alvar Jõekäär 24. aprillil 2018 ilmunud ERR-i uudisloos „Kohalikud on Härgla lähistele lubjakivikarjääri rajamise vastu”.
Kaevandamisluba taotleva Eesti Killustiku juht Andres Männart kinnitas samas teleloos, et uue karjääri rajamine pole seotud Rail Balticu vajadustega. „Tallinna karjäärid on ammendumas lähema kümne aasta jooksul. Tegelikult on see karjäär üks nendest karjääridest, mis peaks lähiaegadel hakkama täitma Tallinna piirkonna nõudlust killustiku osas,” ütles Männart.
25 hektarist väiksema karjääri puhul ei nõua seadus keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimist, kuid keskkonnaamet kinnitas kohalike elanike vastuseisu peale, et see siiski tehakse.
Eelmise aasta juulis keskkonnaamet keskkonnamõju hindamise tõepoolest ka algatas. KMH programmiga tutvudes leidis Rapla vallavalitsus selles mitmeid puudusi, programmiga polnud rahul ka kohalikud elanikud.
Vallavalitsus leidis näiteks, et programmis oli ebapiisavalt käsitletud kaevanduse mõju karjääri kõrvalt mööduvale gaasitrassile. „Rapla vald kui omavalitsusorgan on kokku puutunud kaevandamise mõjuga elanikkonnale ja keskkonnale ning mõistab kohaliku kogukonna poolt nende kirjas välja toodud kartusi,” seisab kirjas, mille vallavalitsus saatis keskkonnaametile tänavu märtsis. Lisatud on, et kaevanduste lähedal elavate inimeste kaebused on eelkõige seotud just kaevandamisest tulenevate faktoritega nagu müra, tolm, vibratsioon ja mõju põhjaveele.
