Mari Tammar
4. mail toimus taas üle-eestiline talgupäev “Teeme ära”, kokku oli 2051 talgut, millest võttis osa vähemalt 44 046 inimest. Kuna käesolev aasta on ka juubelilaulupeo aasta, oli üks talgute üleskutsetest „Tule talgutele, leiad laulupeo!”.
Nii korrastati muuhulgas ka mälestisi ja muid laulu- ja tantsupeo tuleteekonna ja pidustustega seotud paiku. Samuti toimusid tänavu Tartu Ülikooli teadlaste ja Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel nurmenukutalgud.
Raplamaa talgute ajal värviti näiteks postkastiseina, külvati muru, meisterdati matkasellide raamatukogu, korrastati krossirada, riputati valguskettide trosse, ehitati ürdikaste, valmistuti müüri restaureerimiseks jpm. Sellest, kuidas talgupäev Rapla maakonnas möödus, rääkisime “Teeme ära” Raplamaa koordinaatori Mikk Merekiviga.
Kui palju Raplamaal talguid oli?
Raplamaal oli tänavu talgupäeval vähemalt 125 talgut ning vähemalt 1939 vaprat talgulist.
Maakonna statistikas jääb silma, et enim talguid oli Rapla vallas – suisa 57, edasi võrdselt Kehtna ja Märjamaa vallas 24 ning Kohila vallas 20 talgut. Kõige noorem talguline oli 15-päevane.
Mis sorti töid kõige enam Raplamaal tehti?
Raplamaal oli enim just heakorratöid ning külatalguid nagu ka varasematel aastatel. Tavatu oli kindlasti suur hulk nurmenukutalguid, kus paluti huvilistel minna mõnda nurmenuku kasvukohta ning vaadelda saja nurmenuku õit ja märkida vastavasse nutirakendusse, kui palju nn S- ja kui palju L-tüüpi õisi kokku loeti. Sedasorti kodanikuteadust ei ole teadaolevalt varem sellises mastaabis praktiseeritud ja rõõm on tõdeda, et väga palju oli asjast huvitunuid.
Kas koristustööde käigus tuli ka midagi ootamatut välja?
Esmalt on kindlasti oluline märkida, et pärast 2008. aastat ei ole “Teeme ära” talgupäev pelgalt prügikoristus, vaid tööde nimekiri on lõputu: kes ehitab, kes remondib, kes lammutab, kes planeerib, kes korraldab jne. Tänavu, nagu igal aastal, tuli ikka palju põnevaid talguleide ka Raplamaalt. Esiteks oli märkimisväärne leid noorim registreeritud talguline ehk talguhundikutsikas, kes oli kõigest 15-päevane. Reaalsetest leidudest oli üks põnevaim ehk suure põliskase leidmine kodu lähistelt. Puu oli sedavõrd suur, et kaks täiskasvanut napilt käed puu ümber ühendada ulatusid. Leiti ka vanu püünisraudu jpm.
Kuidas ilm talguliste tuju ja tegemisi mõjutas?
Ilmataat ikka tiba talguindu pidurdas ja seetõttu tuli ka Raplamaal mõnes talgupaigas võtta vastu otsus talgupäev edasi lükata. Üldiselt oli aga meelsus väga positiivne ning kui ikka kokku oli tuldud, tehti ka kolmekesi kümne inimese töö ära ja tegelikult oli ilm heakorra- ja ehitustöödeks suurepärane. Kui aga vihm sahmakat tegi, võeti aeg talgusupiks ja pärast kehakinnitust läks talgupäev hooga edasi!
Miks sinu arvates selline talgupäev oluline on?
Olen maakonna koordinaatori tööd teinud aastast 2011 ning minu jaoks on see Eesti Nokia, kui nii võib öelda. Talgupäeval tuntav ühestegemise vägi on veidi nagu laulupidu, kus suur linn ja väike küla on kõik väljas missioonitundest ja ikka selleks, et meie kodumaa saaks jällegi paremaks paigaks.
Eriti suurt rolli tunnen talgupäeval just viimastel aastatel, mil meie väikese Eesti väike rahvas vajab väga suurt liitmist ning ühtsustunnet, et naaber on ka sõber ja koos suudame rohkem.
Eks muidugi on paljudele kogukondadele see ka suur majanduslik võit ja kokkuhoid. Vabatahtliku tööga saavad tehtud suured asjad, olgu see veeohutusstend päästerõngaga küla tiigi äärde või õueraamatukogu külaplatsile või sootuks metsatukka kanda kinnitanud isetekkelise prügila likvideerimine, millega tegelemiseks kuluks muidu suur hulk raha, ent jõud ühendades ja ise probleemile lahendusi otsides läheb kõik kuidagi mängleva kergusega.
Mis on maakonna kuraatori ülesanded?
Talgupäeval on maakondliku koordinaatori peamine roll olla telefonikõne kaugusel kõigist maakonna talgujuhtidest, kes seda vajavad. Tuleb lahendada segadusi peamiselt prügiveo korraldamisega omavalitsustes, kus see talgupäeval tsentraalselt korraldatud on, ning selgitada ikka ja jälle inimestele nende võimalusi ja vahel ka talgujuhi kohustusi. Minu ja mu tubli abikaasa (kes täidab koordinaatori abi ülesannet) peamine töö on tegelikult talgupäeva kättejõudmisel juba tehtud. Nimelt kõik talguveebi laetud talgud tuleb üle vaadata, andmed kontrollida ja veenduda, et kõik on planeeritud ohutult, ja vajadusel suhelda talgujuhtidega, et täpsustada andmeid või liigutada ka kaardil talgukoha täpp reaalsesse talgupaika jne.
Kindlasti tuleb liigutada infot kohalikule meediale, et talgupäeva teadlikkus jõuaks iga aasta üha suurema rahvahulgani ja seeläbi see äge algatus aina rohkemat rahvahulka talgupisikuga nakataks.
***
