Mari Tammar
Rapla riigimaja esimese korruse galeriis on kuni maikuu lõpuni üleval fotonäitus 2018. aastal muinsuskaitseameti tunnustuse saanud objektidest ja EV100 raames valminud näitus “Killuke militaar-pärandit Tallinnast“.
Näitusega soovitakse tutvustada muinsuskaitseobjekte ja nende heaperemehelikku renoveerimist.
„Muinsuskaitseamet valib iga aasta välja hästi renoveeritud objekte, mis on mingil põhjusel teistele eeskujuks. Neid objekte on üksjagu palju ja neist otsitakse välja kõige paremad, mis saavad esile toodud ja auhinnatud,” selgitab muinsuskaitseameti Raplamaa nõunik Mikk Mutso näituse tagamaid.
Näitusel saab näha kolme kategooria parimaid töid: hästi taastatud mälestis, hästi kavandatud uusehitis ajaloolises keskkonnas ja hästi taastatud hoone muinsuskaitsealal või kaitsevööndis. Viimases kategoorias on esile tõstetud ka Rapla maakonnas asuv Lümandu mõisa valitsejamaja. „Lümandu mõis on Märjamaa vallas. See mõis oli pikalt Tallinna linna omanduses. Selle aja jooksul varises ühel lumerohkel talvel peahoone katus sisse. Nüüd on mõned ajad olnud seal eraomanikud ja nad on endale elamuks taastanud esmalt valitsejamaja. See ei ole mälestis, aga see maja asub peahoone kaitsevööndis.
Majas väga palju säilinud ei olnud. Seal oli nõukogudeaegne ümberehitus. Arhitekt Mihkel Koppeli projekti järgi tehti sinna aga barokkstiilis koopiahoone. Kui edaspidi renoveeritakse loodetavasti ka barokkstiilis peahoone, tekib neist ansambel,” selgitab Mutso Rapla maakonnast tunnustuse pälvinud hoone lugu.
Näitusel näeb aga väga eriilmelist valikut restaureeritud hoonetest üle kogu Eesti. Kuna muinsuskaitseametil on ka avalik register, leiab näituselt objektide registrinumbrid, mille abil saab registrist mälestiste kohta täiendavat infot otsida.
„Raplamaale jõudnud rändnäitus näitab ka seda, et kui on vahendeid, võimalusi ja soov restaureerida, on võimalikud üsna erinevad lähenemisteed. Ei ole ainult see, et koopiaid teha. Tänapäeval on muinsuskaitse üsna paindlik ja ta vaatab kõiki objekte individuaalselt,” selgitab Mutso.
Rääkides väärikatest objektidest, mis täna Raplamaal restaureerimist ootavad, nimetab Mutso esimesena Rapla KEK-i hoonet ehk Okta Centrumit. „Majal on head peremehed, kes on juba aastaid nuputanud selle üle, mis oleks see funktsioon, mis selle maja majandamise võimalikuks teeks. Nad ei ole õnneks veel loobunud. Loodan, et see töö viib võiduka idee leidmiseni,” ütleb Mutso. Samuti mainib ta Kohilas alanud talli-tõllakuuri restaureerimist ja rekonstrueerimist VHK algklasside majaks. Seal on hea koostöö Kohila vallavalitsusega, kes on renoveerimistöö võimalikuks teinud.
„Veel ühe olulise mälestisena Raplamaal võiks mainida Raikküla mõisat. Samm-sammult restaureeritakse seal hooneid. Hetkel on käsil valitsejamaja restaureerimine majutuskohaks. Ühtlasi on omanikud järjekindla töö ja entusiasmiga välja töötanud endale kindla koha pärandihuviliste ringkonnas. Seal toimuvad restaureerimisega seotud koolitused, seminarid ja töötoad,” tutvustab Mutso.
