Vivika Veski
Juuru külje all istutas reedel RMK langil metsa ligikaudu 350 inimest, teiste seas keskkonnaminister Rene Kokk.
Seekordse metsaistutuspäeva oli Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) nimetanud kliimakangelaste kokkutulekuks, viitega sellele, et mets mõjutab kliimat ja aitab leevendada kliimamuutust. Lisaks Juurule istutasid kliimakangelased sel päeval metsa veel Harjumaal Jägalas ja Tartumaal Võõpstes. Kokku osales enam kui tuhat inimest, kes istutasid 11 hektarile 22 000 puud.
Juurus istutati 4,3-hektarisele langile 8600 avajuurset kuusetaime. Istutamiseks võeti paaridesse, igale paarile jagus 50 taime. Istutati labidaga.
Tööks oli plaanitud kaks tundi, kuid mõni paar sai valmis juba poole tunniga ning poolteist tundi hiljem oli peaaegu kõigil töö tehtud ja koguneti sööma.
Osales koole, ettevõtteid ja ka peresid. „Pered tulid koos lastega või ka niisama,” ütles RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro. „Need on inimesed, kellel omal metsa ei ole, aga kes tahavad samuti loodusesse tulla, linnulaulu kuulata ja midagi looduse jaoks ära teha.”
17. mai metsaistutuspäeval moodustasid, nagu ka varasematel aastatel, suurima osa kooliõpilased. Raplamaal osalesid Kurtna kooli 6. klassi õpilased, Kose gümnaasiumi 3. klass, Sakala eragümnaasiumi 7. ja 10. klass, Waldorfkooli Läte 3. ja 9. klassi õpilased. Teist aastat järjest käisid Raplamaa metsaistutuspäeval Kohila Mõisakooli õpilased.
Ettevõtetest olid Raplamaal esindatud Adven Eesti AS, ABB esindus, TV Play Baltics, Energiakontsern Utilitas, Euroapteek, Ergo Kindlustus, Seesam, Trustek, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet ja veel mitmed väiksemad. Kohal oli taas ka keskkonnaministeeriumi esindus keskkonnaministriga eesotsas. Peresid osales sel aastal Raplamaal vähe.
Endine Rapla vallavolikogu esimees, nüüdne keskkonnaminister Rene Kokk istutas veidi üle 50 taime koos paarilisega. Metsatöö ei ole talle võõras. Ta tõdes, et selle jaoks on tal lausa geneetiline soodumus, kuna tema üks vanaisa oli metsavaht, teine metsatehnik ja onu oli metsaülem. Metsandusega seotud tööd on Eesti Maaülikooli haridusega mees teinud ka ise, kui töötas metsa omavas ettevõttes.
Metsaistutuspäev oli Rene Koka hinnangu järgi hästi korraldatud. „RMK inimesed on üldse väga tublid, RMK uuendab peaaegu 70 protsenti oma uuendusraie lankidest. Erametsanduses on natuke arenguruumi veel, seal oleme kuskil 30 protsendi peal. Kuigi ka see paraneb,” lausus Kokk. Minister tõdes, et metsauuenduse alal on kaks koolkonda, kellest üks soovitab rohkem istutada ja teine lasta looduslikult uueneda. Ise ta leiab, et pigem võiks istutuse protsent olla veidi suurem, kuna küsitlused on näidanud, et plasti asemel sooviksid inimesed rohkem kasutada just puitesemeid. „Puit meeldib, sest see on naturaalne asi,” sõnas Kokk.
Samas on ta kogenud ka seda, kuidas vahel needsamad inimesed, kes tahaksid kasutada plasti asemel puitu, on häiritud, kui puid materjali saamiseks maha võetakse. „Aga igal asjal elus on tasakaalupunkt. Me ei peaks minema äärmusesse,” ütles Kokk, kes leiab, et looduskaitse ja majanduslike huvide vahel tuleks see punkt üles leida.
Seda on aga ministri sõnutsi veel vara öelda, kas ta peaks püüdma mõjutada seda, et erametsas istutusprotsent suurem oleks. „Metsanduse arengukava on töös, selles protsessis arutatakse kõigi osalistega, mis oleks optimaalne istutamise pind, kui palju peaks laskma ise kasvada peale jne,” rääkis Kokk.
Keskkonnaministrina tahab ta leida metsanduses mõistlikke tasakaalustatud lahendusi. Ta tõdes, et viimastel aastatel on temperatuur seal läinud asju arutades väga kõrgeks. „Peaksime võtma uuesti rahulikult paar tooni alla, kui tuleme laua taha – nii metsamehed kui ka teised. Näiteks kui räägime linnurahust. Muidugi oleks väga tore, kui erametsaomanikud järgiksid riigi ja RMK praegust raierahuaega, kuigi täna seda seaduses nõutud pole. Kellel on võimalik oma raiet edasi lükata, võiks seda ju teha. Aga me peamegi arutama asja ja leidma need punktid, et meil majandus töötaks ilusti ja loodus oleks kaitstud.”
Aga suures pildis on Eesti riik ja rahvas Koka hinnangu järgi väga tublid olnud, kui vaadata kasvõi seda, et 25 protsenti metsapinnast on kaitse all. „Eesti riik ja rahvas on panustanud metsahoidu üpris tublisti ja me peame samamoodi edasi minema. Aga vaatame ka, et me oma tööstust ära ei kägista. Mõistlikke otsuseid on vaja.”
Nii nagu metsauuenduses, nii on ka seoses kliimaga kaks koolkonda, kes on eri meelt selles, kui noor või vana mets kõige paremini kliimat hoiab. Selle kohta ütles minister, et jätab asja teadlaste uurida ja arutada, et saaks võtta otsuseid vastu reaalse info põhjal.
Raplamaa metsaülem Margus Emberg selgitab Raplamaa metsaistutuspäeva metsaala süsiniku-lugu:
Kõige suuremal määral seob süsinikku noor mets. Puidu kõdunemisprotsessi tõttu vabaneb vanas metsas puudesse salvestunud süsinikku keskkonda. Ürgmetsas, mida inimene ei kasuta, on süsiniku salvestamine ja emissioon tasakaalus ehk mets on süsinikuneutraalne. Puitu kasutades tagame süsiniku kestva salvestamise puittoodetes ja vähendame nõudlust fossiilse tooraine järele. Puidulist süsinikku peetakse roheliseks süsinikuks. Selle kasutamine on süsiniku taaskasutus, kus me kasutame ikka ja uuesti sama süsinikku. Fossiilse tooraine tarbimisest tingitud süsinikuheide on täiendav keskkonnakoormus, mida maa sisse tagasi panna enam ei saa ja teadlased peavad seda inimtekkelise kliimamuutuse peamiseks põhjustajaks.
Kuna sellel raielangil kasvasid 67 protsendi ulatuses kuused, mida ei olnud üraskid veel jõudnud ulatuslikult kahjustada, on panus inimtekkeliste kliimamuutuste leevendamiseks kõrge, sest kvaliteetsest kuusepuidust valmistatakse eelkõige pikaealisi ehituskonstruktsioone. Tänu vähendatud raievanusele kõrge boniteediga kuusikutes on nendest puistutest nüüd kvaliteetne kuusepuit võimalik kahjustamata kujul kätte saada.
Istutuspäeval istutati 8600 kuusetaime, et ka meie lastelastel ei oleks puudust kvaliteetsest okaspuumetsast.
Põline riigimetsamaa
Raplamaa metsaistutuspäeval istutatud ala on põline riigimetsamaa, mida haldas 1920. aastal loodud Purila metskond (Mahtra metsandik).
Varasem raie oli tehtud eelmise sajandi 50. aastate alguses. Langi pindala on 4,3 hektarit, millel tehti lageraie 2018. aasta talvel.
Puud olid raieaastal 65–67 aastat vanad, kuid leidus ka 125-aastaseid kuuski ja mände.
2016. aastal hindas metsakorraldaja 20% puudest ulukitest ja juurepessust kahjustatuks. 6% puudest olid surnud. Kuna tegemist on kõrgeboniteedilise sinilille kasvukohatüübiga, oli üraskirüüste oht suur.
Raiutud puistu koosseisus oli 67% kuuske, 20% kaske-tamme-haaba, 10% remmelgat, 3% mändi ja halli leppa.
