Mari Tammar
16. mail toimus Järvamaal järjekorras juba 43. noorte kodu-uurimiskonverents. See, et naabermaakonnas on nii kaua katkematult õpilaste kodulookonveretsi korraldatud, paneb paratamatult küsima, miks Raplamaal õpilaste kodulookonverentsi traditsioon katkes ja kelle ülesanne oleks selle jätkamine.
„Esimene noorte kodu-uurijate konverents korraldati 1975. aastal Harjumaal. 1976. aastal lisandusid kodu-uurijate perre Järvamaa, Läänemaa ja Põlvamaa. Praegu korraldavad järvalastele lisaks noorte kodu-uurimiskonverentse Pärnu- ja Lääne-Virumaa. Ainsana Eestis ei ole Järvamaal konverentside korraldamise traditsioon kordagi katkenud. Seda tänu maakonna haridusasutuste aktiivsele osavõtule ja huvile, tublide õpetajate-juhendajate-õpilaste olemasolule ning korraldajate sihikindlusele,” selgitab Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts, kes on ühtlasi Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsi korraldaja.
Raplamaal alustati õpilaste kodulookonverentsidega 1978. aastal ning neid on korraldatud 34 korda. Mõned aastad jäid ka vahele. Viimane Raplamaa õpilaste kodulookonverents toimus 2017. aastal ja seda vedas toonane Rapla maakonna kultuurispetsialist Age Tekku.
„2013.-2017. a korraldasime konverentse MTÜ Koduloolane alt ja meil olid sinna kaasatud muuseumide töötajad, esindajad raamatukogust, Raplamaa Sõnumite toimetusest, ROL-ist, maavalitsuse haridusosakonnast ja ajalooõpetajate hulgast. Rahastamiseks kirjutasime projekte Eesti Kultuurkapitalile, Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi hariduse osafondi jm,” selgitab Tekku. Pärast maavalitsuste laiali saatmist traditsioon katkes, sest ei leidunud eestvedajat.
„Küllap oli peapõhjuseks peakorraldaja, maavalitsuse kadumine ja Age Tekku uued tööülesanded. Teisalt võib iga õpilane esitada oma uurimistöö millisele konkursile või konverentsile tahes. Ei pea olema ei kooli ega maakondlikku etappi. Ei ole ka koduloolaste maakondlikku seltsi,” kommenteerib Kalju Idvand Sillaotsa muuseumist, kes varem ka ise konverentsi korraldamise toimkonda kuulunud.
Järvamaal korraldab konverentsi SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseum. „2017. aasta lõpus, mil Järva maavalitsus oma tegevuse lõpetas, olime olukorras, kus suurte segaduste tuhinas puudus institutsioon, kes oleks võtnud enda kanda konverentsi organiseerimise ning meile olulise järjepidevuse kandmise. Varem oli õpilaste kodu-uurimiskonverents toimunud maavalitsuse ja muuseumi koostöös. (Mäluasutuse roll oli uurimistööde hindamine.) Kuna Järvamaal oli selleks ajaks katkematult üle 40 aasta konverentse korraldatud, otsustas muuseum uue koostööpartneri leidmiseni võtta konverentsi korraldamise enda südameasjaks.
Järvamaa muuseum ei saanud vaadata tumma tunnistajana pealt, kuidas reformide tuules katkeb maakonna jaoks oluline traditsioon. Kaovad küll asutused, aga organiseerimisvõimega inimesed on vahest ikka olemas,” selgitab Ründo Mülts Järvamaalt. „SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi juhtimisel toimub konverents juba teist aastat. Tublid koostööpartnerid ning ettevõtmise toetajad on ka Järvamaa Omavalitsuste Liit, haridus- ja teadusministeerium, Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts ja Eesti Muinsuskaitse Selts. Oma abikäe on ulatanud ka kultuurkapital,” lisab Mülts.
Küsimusele, miks näiteks Sillaotsa muuseum ei ole kodu-uurijate konverentsi korraldamist enda peale võtnud, vastab Kalju Idvand, et Sillaotsa puhul on tegemist Märjamaa valla muuseumiga, millel on rikkalik kogu ja suur territoorium, aga väikene koosseis. „Kõike muud võimalikku või soovitut paraku ei jõua,” nendib Idvand.
Seega suubub sellegi küsimuse vastus sinna rappa, et Raplamaal ei ole oma maakonnamuuseumi või mäluasutust, kelle ülesanne selliste ettevõtmiste eestvedamine võiks olla. Kuivõrd Raplamaa Omavalitsuste Liidu aastakalendris on täna 15 sündmuse korraldamine või sündmusele kaasa aitamine, jäävad ka nende ressursid napiks.
„Õpilaste maakondliku konverentsi olulisust võib põhjendada mitmeti. Võimalik, et tänapäevaks on see eelkõige maakondliku identiteedi hoidmise ja väljendamise vahendiks. Õpilased uurivad oma maakonda, oma kodu, saavad uurimis- ja esinemiskogemust, suhtlevad omavahel ja läbi hindajate ning retsensentide ka eelmiste põlvkondade koduloohuvilistega,” arutleb Idvand.
Üks võimalik lahend traditsioonidega jätkamiseks oleks konverents korraldada Järvamaaga üheskoos. Samas leiduks ehk siiski Raplamaal tegutsevates muuseumides kellelgi indu võtta ohjad enda kätte või ehk võiks esivedur olla hoopis Raplamaa kultuuri nõukoda? Osalenud ise sel aastal Järvamaa kodu-uurimiskonverentsil ja kuulanud sealsete noorte põnevaid ettekandeid nende kirjutatud uurimistöödest, tuli kahtlemata kurbus hinge, et Raplamaal enam võrdväärset sündmust ei toimu.
