Raplamaa Sõnumid
Eile oli Eesti lipuehtes. Tähistasime Eesti lipu päeva – täitus 135 aastat sellest, kui 23. mail (uue kalendri järgi 4. juunil) 1884 õnnistati Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna sinimustvalge Eesti lipu emalipp. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, aga see lipp on tänaseni, vaatamata kõigile okupatsiooniaja ohtudele, alles hoitud – igalühel meist on võimalik selles isiklikult veenduda Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumis.
Võiks öelda, et see, meie kõigi jaoks väga oluline tähtpäev juhatab sisse suve, mis on piltlikult öeldes täis tikitud rahva ja riigi saatusele tähtsaid sündmusi, mis jäävad kolmekümne aasta tagusesse aega.
1989. aastal on meie kujunemisloos ja taasiseseisvumises väga märgiline tähendus. Nõukogude Liidu murenemine oli jõudnud sellesse järku, kus võim ei suutnud enam kõiki muutusi takistada. Eelkõige puudutas see sündmusi, mis olid seotud minevikuga. Kõike tähtsat siinkohal muidugi meenutama ei hakka, aga mõnele väga erilisele kuupäevale tõmbaks siiski joone alla.
Oma sinimustvalge lipu heiskamise loa olime saanud küll juba aasta varem ja mõned Vabadussõda meenutavad tähised olid ka juba oma kohtadele tagasi pandud, aga suur mälestusmärkide taastamine algas ikkagi just 1989. aastal. Rapla maakond ei olnud selles mõttes erandiks:
23. juunil kell 16 avati Märjamaal kohaliku muinsuskaitse seltsi eestvedamisel taastatud mälestusmärk, mille esmaavamine oli 11. septembril 1932.
Samal päeval, paar tundi hiljem, kogunes suur rahvahulk Rapla kiriku juurde, et olla tunnistajaks sellele, kuidas nagu fööniks tuhast taastus neljakümnendate aastate alguses Alu masina-traktorijaama traktoristide koolitusgrupi kursantide poolt purustatud ja maha maetud mälestusmärk. Selle esmaavamine oli 30. septembril 1923. Veel tasub meenutada, et see oli toona paljude järgnevate samasuguste ausammaste autori Jaan Koorti „proovitöö”.
Järgmisel päeval, 24. juunil, avati Purkus 1940. aasta septembris purustatud mälestusmärk, mis püstitati esmakordselt 22. juunil 1930.
Ja mõni kuu hiljem, 20. septembril, avati Vahastu kalmistul 16. juunil 1941, kaks päeva pärast suurküüditamise algust, õhku lastud mälestusmärk. Selle tähise esmaavamine oli 13. septembril 1931. Muide, Vahastu vald kuulus tol ajal veel Järvamaa koosseisu.
Nüüd, 30 aastat hiljem, võiksime meenutada toda aega. Täpselt samuti, nagu meenutatakse kolmekümne aasta möödumist Balti ketist, mis vonkles 23. augustil 1989 pikalt ka läbi Rapla maakonna.
Muidugi on oluline arutada, kuidas me täna elame ja mis meist homme saab, aga selle kõrval on vahel väga kosutav ka üle õla tagasi vaadata – on hullemaidki aegu olnud.
