Helerin Vรคronen
Kui me 5. juunil Juuru kirikusse jรตudsime, olid huvilised juba kirikus puunikerdaja Christian Ackermanni valmistatud kujusid uudistamas. Tegemist oli vรคikese ekskursiooniga Ackermanni loomingu radadel.
Esmalt andsid Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor Hilkka Hiiop ja kunstiajaloolane Tiina-Malle Kreem vรคikse รผlevaate pรตhjustest, miks nad 3.-5. juunil Juuru kiriku ja 10.-12. juunil Rapla kiriku kantslite uurimisega tegelesid. Neli aastat kestev projekt โChristian Ackermann – Tallinna Pheidias, รผlbe ja andekasโ sai alguse 2016. aasta lรตpul, kui Kreemi mรตte uurida Ackermanni loomingut kaasaegsemate ja laiemate meetoditega langes kokku Eesti Kunstiakadeemia mรตtetega. Projekti kรคigus tehakse koostรถรถd Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga, nii et omavahel on pรตimunud tehniline uuring ja kunstiajaloolase vaade.
Projekti algus langes kokku ajaga, mil Ackermanni peateos Toomkirikus sai 320-aastaseks ja tehti ettepanek selle tรคhistamiseks kiriku altar รผle vaadata. Selleks ehitati tellingud, millest kujunes omaette kunstiteos ja mis andis vรตimaluse inimestel asju teisest perspektiivist nรคha, vaadata Kristuse kujule otse silma.
Kreem meenutas, et kui ta magistritรถรถd tehes Ackermanni loomingut uuris, siis ei nรคinud ta tegelikult midagi ja Ackermanni kujusid uurida ei saanud, nii et Ackermanni fenomen jรคi tol hetkel tema jaoks kรคttesaamatuks. Nรผรผd on aga kรคes viimane uuringutesuvi ja jรคrgmise aasta sรผgisel lรตpeb projekt raamatu koostamise ja nรคitusega Tallinna Niguliste kirikus.
Kui mรตelda 17. sajandi peale, pole suuremat kunsti kui kirikukunst. Kรตige nรตudlikuma kunstiliigina andis see nii meistrile kui ka tellijale ja ka kogudusele vรตimaluse oma religioossete tunnete vรคljaelamiseks. Kreemi sรตnul on aga kirikukunst alahinnatud valdkond ja seda ilmselt pรตhjusel, et tรถid on hiljem รผle maalitud. Ka Ackermannilt ei ole รผhtegi tรถรถd sรคilinud originaalkujul, neid on รผmber ehitatud, รผmber tรตstetud ja mitmeid kordi รผle vรคrvitud. Kunstiakadeemia tudengite รผlesanne ongi teha kujudele esmane sondaaลพ, et รผldse aru saada, milline oli Ackermanni-aegne vรคrvigamma.
Ackermann ise ei olnud vรคrvija, nii et uuringute fookus on just puitmaterjalil ja puitnikerdustel. Selgeks on tehtud, et kรตik Ackermanni skulptuurid on tehtud pรคrnapuust ja korpused okaspuidust. Koostรถรถs maksu- ja tolliametiga tehakse kujudele ka rรถntgen, millega on nรคha, kuidas puujupid on omavahel kokku pandud. Peale liimi on kasutatud ka vรคgevaid sepanaelu. Tolliametnik Priit Laatre nรคitas, kuidas Jeesuse puukroonist sai rรถntgeni abil hoopis naeltest kroon. Sellised rรถntgenรผlesvรตtted on hakanud ka omaette kunstiteosena oma elu elama.
Ka kunstiakadeemia tudengitele Mia Rohumaale ja Jรผri Lepale anti vรตimalus rรครคkida, mida nad Juuru kantsli uuringutel avastanud on. Kuuest uuritavast figuurist รผhe, Salvator Mundi kohta nรคiteks tuli vรคlja, et see on varasemalt pรคrit kantslikorpuselt, mida tรตestab kuju vรคljanikerdamata selg. Juuru kantslit on vรคhemalt korra, kui mitte kaks korda liigutatud ja selle kohta on arhiiviallikad vรคitnud, et see jรคi alguses vรคrvimata ja sai vรคrvi alles koos altariga 40 aastat hiljem. Praegu nรคhtav polรผkroomia on pรคrit aga 19. sajandi lรตpust ja selle autor on Sally von Kรผgelgen, kelle erakordne ja elav vรคrvimiskunst vajaks lausa eraldi tรคhelepanu.
Seda, kuidas kujud on รผlesehitatud ja nikerdatud, uurib EKA skulptuuri konserveerimise stuudio juhataja Isabel Aaso-Zahradnikova. Nรคiteks suure Moosese kuju puhul on mรคrgata, et kรคed on nikerdatud teises stiilis, pigem mรตne rahvakunstniku poolt. Aaso pรถรถras tรคhelepanu ka sellele, et kujudel on nรคha tรถรถpingi jรคlg, nii vรตib ette kujutada, et kujud olid meistril ees justkui siga vardas.
Lรตpetuseks rรครคkis Kreem lรผhidalt ka Ackermanni kirevast eluloost, sellest, kuidas ta รตpipoisina tsunftimeister Elert Thiele juures alustas, hiljem tema puutรถรถkoja pรคris ja Thiele noore lesega abiellus, saades temaga kรผmme last. Ackermann ei astunud tsunfti, vaid hakkas vabameistยญrina tรถรถle, mis vรตimaldas tal ise hinnad mรครคrata. Loo muudab huvitaks see, et sรคilinud on kirjavahetus tema ja tisleriameti meistrite vahel, kes meest รผlbeks nimetasid.ยญ Ackermanni elu lรตpust vรคga kindlaid fakte ei teata. Kuid tรคnu sellele erakordsele meยญhele on avastatud palju tolleaegseid inimesi, kelle jรคljed on siinsamas olemas, tuleb vaid silmad lahti teha ja vaadata.
