Kui mürgitatud me tegelikult juba oleme?

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon arutas nädala alguses riigikontrolli auditit, mis kordas üle üldteada kartuse, et toit, mida me iga päev sööme, ei ole kaugeltki nii süütu meie organismile, nagu „pädevad” ametkonnad seda meile aeg-ajalt sisendada püüavad.
Seekordne hädasignaal jõudis päevalehtede kaudu avalikkuse ette ja on üksjagu sabistamist tekitanud. Peamine probleem, nagu me ju isegi oleme arvanud, peitub muidugi taimekaitsevahendite ohtras kasutamises. Teadaolevalt tuleb suurim oht meile Euroopa kesk- ja lõunariikidest, aga ka Euroopa Liidu välistest riikidest. Kuid oluliselt puhtama toodanguga ei saa kiidelda ka Eesti tootjad. Nii et tegelikult on meid kõiki pikemat aega täiesti vastutustundetult mürgitatud.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindajad püüavad Riigikogus esitletud auditi tähtsust küll vähendada, väites, et Eestis müüdavad toiduained ei ole ohtlikud, et üldjuhul ei ületa neis sisalduvad toksilised ained ette antud piirnorme. Ka maaeluminister Mart Järvik on VTA aruannetele toetudes kinnitanud, et Eestis on näitajad oluliselt paremad Euroopa keskmistest näitajatest. Paraku ei tohiks see meie ametkondade eneseupitus ehk siis tegelike probleemide teadlik pisendamine meid kuidagi rahuldada.
Selle asemel tuleks tunnistada, et tegelikult ei ole Eestis üldse analüüsitud, milliseid taimekaitsevahendite jääke meie toidus kõige rohkem leidub ja kui palju toksilisi jääke jõuab tarbijate organismi. Audit tõi välja, et taimekaitsevahendite mõju inimese tervisele ei uurita Eestis ning järelevalvet tehakse ainult ainete piirnormide ületamise üle.
Samas on teada, et tavatoitu sööv inimene saab iga päev mitme taimekaitsevahendi jääke ning koosmõjus on need märksa ohtlikumad kui ükshaaval manustatult. Probleem on just jääkide kuhjumine organismis – nende ladestumine luudes, maksas ja rasvkoes viib järk-järgult kuhjumiseni, mille tagajärjeks võivad olla immuunsüsteemi kahjustumine ja vähkkasvajate tekke soodustamine. Need on põhitõed, mis ei saa olla teadmata ka VTA ametnikele, kes mürgisele toidule õigustust otsivad. Nagu seegi, et puu- ja köögiviljades sisalduvatest pestitsiididest ei ole võimalik vabaneda ei pesemise ega keetmisega.
Nagu öeldud, ei ole Eestis väga põhjalikult uuritud, millisel hulgal mürgiseid „toidulisandeid” me iga päev oma organismi juurde lisame ja millised on selle totaalse riiklikult heaks kiidetud ühismürgitamise kampaania tagajärjed, kuidas see pikemas perspektiivis mõjub inimkvaliteedile. Või kui sellised uuringud on olemas, siis pole tulemusi lihtsalt avalikustatud. Küll on aga selge, et mitte keegi Eesti riigis ei taha selle eest vastutust võtta, sellest ka hämamine ja võltsstatistika taha varjumine.