Eha Metsallik
Osalesin 28. mail partnerluspäeval keskkonnaministeeriumis, sest soovisin näha ja teada saada uue keskkonnaministri meelsust Eestimaa metsade suhtes, ja sellepärast, et oli võimalus osaleda metsanduse ja looduskaitse töötoas.
Uus keskkonnaminister härra Rene Kokk avas partnerluspäeva ja tutvustas lühidalt aruteluteemasid: jäätmete ringlussevõtt, jäätmeseaduse eelnõu, ökoinnovatsioon, väliskulu arvutamine, ringmajanduse strateegia, ehitusmaavarade varustuskindlus, maapõuepoliitika järgsed tegevused (teadlikkuse suurendamine, uuringute kava, baaskaardistamise kava, koostöö MKM ja geoloogiateenistusega), metsanduse arengukava koostamise protsess ja osapoolte ootused, kalapüügivõimalused aastal 2018, paisud, veeseadus, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus, Läänemere ja Eesti mereala seisund, ballastvee konventsioon, Tallinna laht ja lahe rannaala reostuse ohjamine. Partnerluspäeval osales üle 120 huvilise.
Keskkonnaminister palus oma ettekande lõpus astuda kõigil samm tagasi ning üritada näha probleemidele lahendusi ka vastaspoole seisukohast.
Metsanduse ja looduskaitse töötoas osales 18 inimest, kes üritasid leida tasakaalu. Peamised probleemid olidki liigsed raiemahud ja -viisid vales kohas, näiteks kaitsealadel – kasutatav tehnika liiga suur ja lageraied MKA-del, linnurahuaegne raie jne. Metsanduse ja looduskaitse töötuba juhtis Marku Lamp (KKM). Mind üllatas, et ka looduskaitse sõna oli metsanduse töötoas lubatud, aga sellest allpool.
Kui algab jutt, et harvesteri ei saa ka raierahu ajal peatada, sest liisingud on vaja maksta ning metsatööliste pered jäävad nälga, kui isa ei saa kevad-suvel 2-3 kuud raietraktoril töötada, siis meenub Rainer Kuubalt kuuldud paralleel põllumajandusest: kuidas põllumehed saavad? Kombainid ju samas hinnaklassis ja ei tööta sugugi aasta ringi! Ka praegu näeb ju kümneid raieid kogu linnurahu perioodi jooksul. Liigse spetsialiseerumise tulemus! Talvine metsamees peaks ju suisel a’al oma teises majapidamises (talus, kodus) rassima jüripäevast mihklisse, et siis talvisel a’al taas metsa minna, kui puidu kvaliteet kõrge.
Loodusturismi sektori esindajal oli kaasas pöördumine uue keskkonnaministri poole kevad-suvise raierahu osas, kuhu olid allkirja andnud 135 turismiga tegelevat ettevõtet, ligi 1000 inimese esindus. Loodusturism hüvitab metsade raie vähendamise, kui seda teha piisavalt kiiresti.
Näiteks see 20-25 eurot ühe Eestimaa inimese kohta (20-25 miljonit aastas), mida RMK maksab riigi eelarvesse aastas, oleks näiteks ühel kaalukausil ning teisel kaalukausil liigirikkuse (elurikkuse) hävimise asemel selle taastamine kogu Eestimaal – asulate ja külade ümbruse rohevööndite ja metsade säilitamine püsimetsadena, suures ulatuses lageraiete vähendamine, põliste marja- ja seenemetsade kadumise peatamine-kaitsmine, metsafaunale eluküsimuseks oleva rohevõrgustiku kiire tekitamine jne, jne.
Toda viimast, äärmiselt vajalikku rohevõrgustikku üle kogu Eestimaa, mida saaks isegi maanteede äärsete alleede ja hekkidega siduda, kardab nii keskkonnaministeeriumi ametkond kui ka kogu metsandustööstus nagu tuld. Seda on nii Metsakogu kui ka metsanduse esindajate organisatsioonide maikuu kolme nädalavahetuse arutelude põhjal näha ja ka austatud kantsler Lamp jättis rohevõrgustike ettepaneku metsanduse ja looduskaitse töötoa ettepanekute kokkuvõtte esitlusel põhiteemade hulgast välja.
Sõnad ajavad segadusse
Näiteks oli teemaks ka metsanduse arengukava MAK2030 nimi, kuna kogu Eestimaad hõlmavat looduskaitse arengukava või säästliku metsanduse või looduskeskkonna üldist arengukava meie riigis ei koostata enam. Metsaraiujad/metsatöösturid on hetkel hõivanud-kaaperdanud metsanduse arengukava MAK2030 otsustajate toolid, kuna loevad, et see arengukava on ainult nende sektorile. Näiteks soovitakse vähendada jõuliselt maastikukaitsealasid ja palju muud sellist (vaatamata sellele, et seal niikuinii lageraieid tehakse).
Ka partnerluspäeval arutati metsanduse arengukava nime muutmist näiteks Eestimaa keskkonna arengukavaks MAK2030, et ka looduskaitsjate hääl oleks õigustatult rohkem esindatud ning samuti kõik teised elava loodusega seotud valdkonnad, näiteks pärandkultuur või VEP (vääriselupaigad). Elurikkus saaks rohkem tähelepanu ja kaitstud.
Nimede muutmisest oli veelgi juttu. Leiti, et metsaistutamine ei ole õige termin, et pigem on tegemist puude istutamisega! Ning mõisteti hukka ka väga ebaõnnestunud termin raieküpsed metsad. Viimane tekitab suuremal osal Eestimaa inimestest (~70%), kes on äralinnastunud (maaülikooli poolt ära tinistatud), vale arusaama Eestimaa metsadest. Näiteks praegu väidetakse, et 25% Eestimaa metsadest on raieküpsed ning raiemahtusid tuleb tõsta, mida usuvadki väga paljud – suurem enamus Eestimaa rahvast, nagu näitavad ju valimisedki. Praegu loetakse raieküpseteks juba 60-aastaseid kuusikuid ja nooremaidki.
Kui aga räägitaks metsadest nende tegeliku vanuse järgi, oleks puude vanus ka „võhikutele” arusaadavam. Lihtsalt loodus ei saa olla kunagi KÜPS! Põlenud mets on küps ja monokuusikud, mis on tänapäeval väga tihedad, tõesti tuleohtlikud ja eluvaesed (linnuvaesed). Monometsandus ja lageraied on metsalinnustikku katastroofiliselt vähendanud. Tulemus ongi käes kuusikutes vohava kooreüraski näol.
Juttu oli ka sellest, et riik toetab monometsandust, st puupõlde, vähendades sellega teadlikult looduslikku elurikkust. Nagu põllumajanduses toetatakse glüfosaadiga rohumaade „niitmist”, mis on samuti otsene elurikkuse hävitamine mullapõuest taevalaotuseni.
Ministeeriumis puudub riikliku järelevalve osakond. Kohalik omavalitsus ei teosta samuti järelevalvet, suunatakse keskkonnainspektsiooni. Tegelikkuses keegi EI VASTUTA. (Ikka see metsavahtide ning loodusehingega metsnike kaotamise teema.) Minu märkus: sellest jääb väheks, et minusugune rabaeit ja metsamesinik tunneb vastutust rohelise maailma eest. Ma ju võin siin halada, sest tänavuse aasta kevade vapustus oli see, et RMK metsades ei ole enam sadadel ruutkilomeetritel mitte ühtegi vahtrapuud. Ammu pole enam tammikuid, pärnikuid, saarikuid, remmelgaid, liigirikast alusmetsa jne. See ei lähe kellelegi korda.
Samas oli partnerluspäeval ka kliima soojenemise teema ühes töötoas arutamise all (Kliima ja välisõhk). Kokkuvõtet oli huvitav kuulata, (kõigi töötubade kokkuvõtted on KKM lehel näha), kuid paneb imestama, et Eestimaal ei seota kliimasoojenemist metsade üleraiega. Ometi on ju siililegi selge, et metsad seovad kolm korda rohkem päikest kui põld või lageraielank. Meie metsad on sama olulised kui vihmametsadki. Maailm on üks. Mets on puhver hoidmaks elu. Kuumaga hoiab jahedust ning külmaga annab sooja.
Kokkuvõtteks kahetses uus keskkonnaminister, et puidutööstuse sektor ning metsandusfirmad ei olnud tulnud end partnerluspäevale esindama!
