Kalle Palling, Riigikogu liige
Eelmise nรคdala Raplamaa Sรตnumitest saime lugeda vรคga tรคnuvรครคrset kronoloogiat hooldekeskuse (mitte)rajamise protsessist Rapla vallas. Pole isegi oluline, kas keskus oleks rajatud sinna, kuhu mina selle kunagi vรคlja pakkusin, ehk Raplamaa haigla kรตrvale, vรตi kusagile mujale. Fakt on see, et neid inimesi, kes keskust ja tรคnapรคevaseid tingimusi vajavad, on iga aastaga jรคrjest enam.
Meenutan, et mรตte koostรถรถs Rapla haiglaga hooldekeskuse rajamisest tekkis enne haldusreformi. Omavalitsused olid vรคiksemad ja eakate eest hoolitsemine (loe: nรผรผdisaegsete keskuste loomine) vรตis jรครคda tahaplaanile, sest samal ajal oli vaja tegeleda koolide, lasteaedade, kultuurimajade ja raamatukogudega. Kuna Rapla haigla kulusid katsid omavalitsused proportsioonis elanike arvuga รผhiselt, tundus ja tundub tรคnaseni loogiline, et koostรถรถs on vรตimalik saavutada parem tulemus kui igal omavalitsusel รผksi toimetades.
Parema all pean siis silmas suuremat keskust, mis tรคhendab madalamat kohatasu ja paremat teenuse kvaliteeti. See oleks jรคtnud omavalitsustele rohkem vรตimalusi investeerimaks ka teistesse valdkondadesse. Ja keegi ilmselt ei vaidle, et asukoht Raplas jรตe kaldal on kaunis ja haigla ning tervisekeskuse lรคhedus lisab nii eakatele kui ka nende lรคhedastele turvatunnet.
Kui nรผรผd tulla tagasi selle algse idee juurde, siis pole ilmselt kellelgi pรตhjust kahelda, et kui aastal 2015 oleks nii Raplamaa Omavalitsuste Liidul kui ka Rapla vallal olnud pisutki tahet otsustada ja oma arusaamatud egoistlikud uitmรตtted alla suruda, oleks hooldekeskus juba valmis – kas siis KOV-i enda, erasektori vรตi KOV-i ja erasektori koostรถรถna rajatud. Viimase kahe kohta on oluline mรคrkida, et pakkujaid sel turul on kaugelt rohkem kui kolm. Nรคiteks Harku vallas rajab Viru Haigla AS Pihlakodu keskuse ja kontsessioon korraldati 2017. aastal. Kรคesoleva aasta septembris keskus avatakse. Maksimaalselt kulus ideest teostuseni neli aastat. Raplal pole vist endiselt isegi ideed, kuidas keskust rajada.
2015. aastal tehtud Rapla haigla ja Pรตhja-Eesti Regionaalhaigla liitumise tulemusi on Raplas liikujal vรตimatu mitte mรคrgata. Haigla on saamas vรคrske ilme ja perearstid kolivad peagi haigla ruumidesse rajatud tervisekeskusesse. Inimese jaoks muutub teenus oluliselt paremaks. Mรคrgin veel รคra, et seoses liitumisega investeeris PERH Raplasse 1,25 miljonit eurot Euroopa Liidu raha, tervisekeskuse rajamiseks eraldati veel umbes 1 miljon ja hiljem on PERH finantseerinud Rapla haigla tegevust veel tรคiendava 0,5 miljoni euroga. Ilmselt ei ole kahtlust, et toona palju arutelusid ja polariseerumist pรตhjustanud liitumisotsus oli mรตistlik ja Raplamaa inimeste huvides. Rรครคkimata kindlusest, mis suure haiglaga koostรถรถ nii haiglale endale kui ka selle personalile annab.
Miks ma sellest kirjutan? Sest mul on kahju, et inimesed ei julge valituks osutudes oma mugavuspiire รผletada, vajadusel isegi sรตnasรตtta asuda ja vankumatult oma argumente kaitsta. Mitte kedagi ei valita avalikule positsioonile mugav olema ja anuma kuju vรตtma. Kui on mure, siis tuleb sellele lahendus leida. Mina olen sellest lรคhtunud ja tunnistan ausalt, et nii mรตnegi inimesega, kellega toona neid tuliseid vaidlusi pidasime, on veel tรคnaseni keeruline suhelda, aga otsus PERH-iga liitumiseks sai tehtud.
Kokkuvรตtteks ongi raske vastata, mis see otsustamatus siis maksab. Kindlasti on ta rahaliselt vรคga kallis, sest hinnad on ajas kasvanud. Aga ilmselt on mรตรตtmatu see tunne, et Raplamaa suurim omavalitsus on jรคtnud need inimesed, kes vajavad erilist hoolt, tรคhelepanuta. รkski rumal mรตte omavalitsusliidu majast ega asukohavalik ei tohiks jรคtta eakaid ja nende lรคhedasi oma muredega รผksi.
