Mari Tammar
Suvi on festivalide aeg ning eestlased tõesti armastavad neid. Paraku on festivalid ühed suuremad prügitekitajad ja seda eelkõige ühekordsete nõude ja pakendite tõttu. Viljandi pärimusmuusika festival on juba aastaid töötanud selle nimel, et oma jalajälge vähendada. Tänavu katsetavad nad aga uut jäätmekorraldust ja seda Rapla tüdruku Kirsika Meresmaa juhtimisel.
Kirsika on lõpetanud Rapla ühisgümnaasiumi, misjärel asus õppima Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust. Praegu on ta 3. kursusel. Oma esimese suurema korraldamiskogemuse sai ta 2017. aastal Rapla kultuurifestivali “Särin” projektijuhina. Sellele järgnes pool aastat toimetamist Eesti Pärimusmuusika Keskuses, mis viiski Kirsika selleaastase Viljandi pärimusmuusika festivali jäätmekorralduspealiku kohale. See aga tähendab, et tema vastutada on kõikide festivali käigus tekkivate jäätmete kogumine ja nende äraveo korraldamine.
„Mu esimeseks ülesandeks oli mõelda, kuidas oleks kõige otstarbekam sel aastal folgil jäätmeid koguda, see tähendab, mis liikidesse jäätmeid koguda, millised konteinerid võtta, kui palju võtta, kuidas oleks need mõistlik paigutada, et külastajale tunduks sorteerimine loogiline,” räägib Kirsika ja lisab, et kõik see käib tihedas koostöös festivali jäätmekäitluspartneritega, ent aru on peetud ka teiste Eesti suursündmuste korraldajatega.
„Paralleelselt oleme praegu alustamas ka vabatahtlikele graafikute koostamisega. Sel aastal on meie jäätmekorraldustiimis umbes 60 inimest, kes jagunevad kolme tiimi. Esiteks platsihooldajad ehk vabatahtlikud, kes korjavad prügi maast üles, pesevad pinke, lavasid ja aitavad muude koristamistöödega. Teiseks tõstjad ehk vabatahtlikud, kes tühjendavad festivali ajal täis saanud väikseid konteinereid suurematesse. Sellel suvel on festivalil aga esimest korda uue tiimina platsil rohesaadikud. Nemad on vabatahtlikud, kes on jäätmepunktide kõrval ja aitavad inimestel oma jäätmeid sorteerida ehk selgitavad, kuhu mis käib ning miks me üldse peame sorteerima,” räägib Kirsika.
Rohesaadikud aitavad
Varasematel aastatel on olnud fookuses toitlustajate tekitatud prügi, aga sellel aastal on festival võtnud fookusesse külastajate jäetud sodi sorteerimise ja olmejäätmete (segajäätmete) vähendamise – sellest vajadus ka rohesaadikuid kaasata.
„Suur hulk jäätmeid festivalil tekib toitlustajatel toorainet tuues ja toitu valmistades. Meil on neile juba aastaid üsna karmid sorteerimisnõuded. Nemad peavad eraldi sorteerima biojäätmed, õli, klaasi, panditaara, papi, kile ning olmejäätmed. Külastajatel tuleb oma jäätmed sorteerida aga kolme liiki: panditaara, biojääde, kuhu hulka kuuluvad toidujäätmed ja biolagunevad nõud, ning segajääde. Kuna just segajäätmetest on edaspidi kõige vähem nii-öelda kasu, siis katsume seda festivali kontekstis tekitada võimalikult vähe ning suurendada just biojäädet, mille suuname edasi Väätsa prügilasse kompostiks,” selgitab Kirsika ning lisab, et Väätsa prügila oli esimeste seas Eestis, kes oli valmis suursündmustele sellist teenust pakkuma nagu toidujäätmete kompostimine koos biolagunevate nõudega.
„Kuigi see on ka neile esmakordne kogemus, on oluline hakata katsetama ja vaadata, mis tulemuse me saame. Meie festivali poolt teeme kõik endast oleneva selleks, et nendeni jõuaks võimalikult puhas biojääde, mida kompostima hakata,” ütleb Kirsika. Seejuures mängivadki rohesaadikud oma rolli, et festivalikülastajad õigesti sortima suunata.
„Väga oluline on, et külastajad sorteeriksid oma jäätmeid õigesti ega paneks näiteks banaanikoort panditaarakotti. Need tekitavad seisakuid jäätmeliinidel ning kui vale kraami on juba ühes konteineris liiga palju, on terve konteineritäis jäätmeid rikutud ning neid ei saa enam ringlusesse saata. Sama kehtib ka biojäätmetega – kui sinna satub palju muid jäätmeid, ei ole seda võimalik enam kompostida,” räägib Kirsika. Panditaara aitab festivalil kokku koguda Eesti Pandipakend, kes pakendid uuesti ringlusesse suunab.
Võimalikult palju ringlusse
Viljandi pärimusmuusika festivali jäätmekorralduse põhieesmärk ongi suunata võimalikult palju jäätmeid uuesti ringlusesse. „Viimaste aastate jooksul on festivali jäätmete koguhulk vähenenud ning püüame seda ka edaspidi teha. Sestap võtame näiteks see aasta festivali meeskonna toitlustamisel kasutusele ka päris nõud, mida pestakse ja kasutatakse siis uuesti. Julgustame ka külastajaid tulema festivalile oma toidu- ja jooginõudega, mis pole kergesti purunevast materjalist ja mida saab korduvkasutada,” innustab Kirsika.
Festivali ajal on tema ülesanne jooksvate küsimuste ja probleemide lahendamine ja oma tiimi vabatahtlikega suhtlemine. „Kuna see aasta teeme mõned uued katsetused, siis peame ka jälgima, kas uuendused toimivad. Kui ei toimi, tuleb operatiivselt uusi lahendusi leida. Festivali üldine soov on muidugi see, et jäätmeid tekiks aina vähem,” ütleb Kirsika kokkuvõtvalt.
Seega saab iga külastaja ka ise panustada sellesse, et suviste festivalide jalajälg oleks väiksem. Selleks tasub kaasas kanda korduvkasutatavaid nõusid, oma kohvitopsi ja täidetavaid joogipudeleid. Samuti järgida prügisortimisjuhiseid ja mõelda kaks sammu ette – võib-olla saab saiakese võtta näpu vahele ja papptaldrikut polegi vaja, võib-olla on võimalik maasikaid osta ka ilma plastkarbita ja karastavaid jooke juua kõrreta.
Kokkuvõttes nõuab säästlik tarbimine ainult natuke loomingulisust ja enda initsiatiivi.
