Palju julget kliimajuttu

Vivika Veski

Tallinnas Telliskivi loomelinnaku restoranis Kärbes peeti eelmisel neljapäeval maha suurejooneline kliima ja jäätmete teemaline arutelu. Osalesid Eesti president Kersti Kaljulaid, keskkonnaminister Rene Kokk, kõrged euroametnikud, keskkonnakaitsjad ja teised. Rahva kokkukutsujaiks olid märgitud keskkonnaministeerium ja Euroopa Komisjon.
Telliskivi linnaku söögikohad on pigem hipsterlikult lihtsad kui luksuslikud, nii ka Kärbes. Taaskasutust võib selles linnaosas kohata igal sammul. Küllap kandis ka kohavalik sõnumit.
Presidendi ettekanne vaimustas paljusid. „Planeet põeb haigust nimega inimene. Meid ootab temperatuur, mida inimene ei ole varem kohanud. Pole vaja teha nägu, et suudame lõputult kohaneda. Ükskõik kui palju on otsitud, pole leitud ühtegi põhjust peale inimese, miks kliima soojeneb,” lausus Kersti Kaljulaid. Ja nentis: „Endale siiralt otsa vaadates – me pole oma jalajälge vähendanud.”
Euroametnikud innustasid julgetele keskkonnaotsustele ja lubasid selle eest euroraha. Kõneldi koostööst, kodanike ja kohalike omavalitsuste otsustavast rollist, ringmajanduse edulugudest ja vajadusest neid veelgi lisada, kasvõi suunatud riigihangete abiga.
Samal ajal seisid maja ees noored ühendusest Fridays for Future Eesti, kandes plakateid, mis kutsusid planeeti päästma. Vahepeal ühines Fridays for Future noortega Eesti Rohelise Liikumise ekspert Madis Vasser, kandes plakatit kirjaga „Bring plans, not speeches” (Esitage plaane, mitte kõnesid!). Sama sõnumi edastas ÜRO peasekretär riigijuhtidele enne septembris tulevat ÜRO tippkohtumist.
Kliimapäeval esitas Madis Vasser küsimuse, millist lahendust näevad kokkutulnud olukorras, kus praegused Pariisi leppe lubadused tagavad kolmekraadise temperatuuritõusu aastaks 2050. Mitte pooleteise- ega kahekraadise, millest vahepeal räägiti. Seda siis, kui kõik riigid peavad neid lubadusi. Aga kõik ei pea. Vastuseks kõneldi innovaatilistest tehnoloogiatest, mille rakendamine tuleb vajaduse korral ettepoole tuua.
Vasser tunnistas, et teda tegid võrdlemisi kurvaks kuuldud vastused, et meie tulevik on usaldatud maagilise tehnoloogia kätte, mida reaalselt ei eksisteeri. Ja ei hakkagi eksisteerima, kui vaadata valitsuse teadusrahastuse poliitikat, tõdes ta.
Kena üritus oli. Räägiti palju ja hästi. Julgelt ja radikaalselt. Aga need olid ikkagi kõned, mitte plaanid.
Oktoobris avaldatud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Rühma raportis on öeldud, et üleilmse kliimakaose vältimiseks vajavad ühiskond ja majandus seninägematuid muutusi. Tuuakse välja, et uusimate teadusandmete põhjal tuleks temperatuuri tõus hoida mitte kahe kraadi piires, nagu seni arvatud, vaid allpool 1,5 kraadi. Teadlased hoiatavad ka, et meil on 12 aastat aega kliimasoojenemine peatada.
President pani planeedile diagnoosi „inimene”, seda on tegelikult ennegi tehtud. Aga kuidas haigustekitaja kahjutuks muuta? Kuidas iseennast nattipidi üles tõsta, et me ei koormaks Maad nii palju? Kuidas muutuda haiguse põhjustajast ravijaks?
„Kliima muutub, miks mitte meie?” küsis noorte üks plakat. „Meie”, mitte „teie” ega „nemad”.