Irina Laast
Posti tänav Kohilas. Kunagi ehitas paberivabrik oma töölistele kahekorruselised majad koos õunapuuaedade, peenarde ja puukuuridega.
Need inimesed, kes on siia aastate jooksul oma kodu loonud, soovivad, et selles piirkonnas oleks jätkuvalt palju rohelust, eelistataks jalgsi liikumist autodele, piirkonna pensionär või noor saaks nokitseda aiamaal värske õhu käes, oleks võimalus grillida.
Lastel oleks ohutu õues mängida, joosta, rattaga sõita. Kõigil oleks võimalus õues vaba aega veeta, mitte nelja seina vahel suve mööda saata. Soovime, et ka tulevikus see nii oleks. Posti 8 maja tagused aiamaad rajati juba 1974. a, aga erastada lasti ainult osaliselt. Nii jäidki pooled aiamaad erastamise käigus valla maa peale.
Kohila vallavalitsus tellis projekti sõidutee rajamiseks Posti 8 ja Posti 10 majade vahelisele maa-alale, kus praegu asub õunapuuaed. Soovime, et elukeskkond oleks ohutu, müravaba ja sissehingatav õhk puhas. Autotee tekitab mõlema maja ümber nn sõiduteeringi ehk vasakul tee, paremal tee, maja ees tee ja maja taga tee. Kas teie sooviksite oma kodu ümbrusesse sellist lahendust?
Kuna projekteeritav teelõik asub majadele väga lähedal, võib see tekitada ohte elanikele, sh õues mängivatele lastele. Posti 8 kinnistul paiknevad aiamaad jäävad sellisel juhul sõidutee äärde ja elanikel võetakse ära võimalus ka oma kinnistul aiamaad pidada. Kui Tööstuse tn pärnaallee kuulub mõisakompleksi juurde, siis minu kinnistul kasvavad õunapuud kuuluvad Posti 8 maja juurde, sest see õunapuuaed on rajatud sel ajal, kui valmis maja, ehk 1974. a, ja osa õunapuid on minu vanemate istutatud, kes siit ilmast juba lahkunud.
Seoses kergtee rajamisega võetakse Posti tänaval üle kümne suure lehtpuu maha ja kui ka õunapuuaeda sõidutee rajatakse, jääb maja nagu „põllu“ peale. Kuna viiekordsete majade läheduses on nn tuulekoridorid, tekitab selline puude maharaiumine neid juurde. Posti 10 on minu arust üks moodsamalt renoveeritud maju Kohilas. Praegu on lastel maja ees liivakast, aga Side tn läbimurde rajamisel ei ole väiksemate lastega perel seal kuigi turvaline elada.
Seoses koolimaja tee sulgemisega on tellitud ka kolm eksperthinnangut piirkonna liikluslahendustele. Eksperthinnang ütleb, et Side tn läbimurre lühendab autoteed korrusmajade juurde 300 m võrra. Peamisi liikumissuundasid ja mahtusid arvesse võttes näitasid liiklusmudeli väljavõtted, et mõju muule liiklusele ei ole siiski märgatav. Lisaks projekteeritavale sõiduteele on veel kolm võimalikku teevarianti. Eksperthinnangutega saab tutvuda Kohila vallavalitsuse kodulehel Kohila gümnaasiumi detailplaneeringu juures.
Enne Kooli tänava sulgemist oli Kelgumäe-Posti tn ristmikult Kohila keskusesse ligikaudu 650 m, nüüd 1100 m ja rajatava Side tn kaudu 920 m ehk siis 200 m lühem praegusest teest. See on autoga sõidu puhul väga väike vahemaa ja ka ajaline võit on olematu, pealegi ei ole Side tn sirgjooneline, nagu seda on praegu kasutatav Posti tn. Osalist Side tn läbimurret kasutab kolmest viiekordsest majast ainult üks. Miks siis ikkagi ei kasutata, kui on võimalus oma teekonda lühendada? Nii võib juhtuda, et ehitatakse tee valmis ja kasutajaid on väga vähe. Tee rajamisse tuleb suhtuda väga tõsiselt, jääb ta ju sinna n-ö igaveseks.
Kas tõesti peetakse 500 m jalgsi ja 1,1 km autoga sõites pikaks maaks, et Kohila keskust külastada? Ühest küljest me teeme kooli ümbruse hästi turvaliseks, sulgeme läbiva autotee ja teisest küljest toome need autod majade vahele, kus mängivad needsamad lapsed. 1. klassi laps veedab tervest päevast koolis umbes 5 tundi ja ülejäänud aja on kodus, õues ja siis kirjutatakse, et miks lapsed nii vähe liiguvad ja rohkem nutitelefonis istuvad. Me ju ise teeme kõik selleks – rajades autotee akna alla. Kus see laps siis peakski mängima, autode vahel või? Muidugi ei soovi lapsevanemad oma lapsi sinna mängima saata.
Projekteeritav teelõik ei ole ainult lastele ohtlik, vaid ka teistele jalakäijatele, kes praegu kasutavad aiatagust teed keskusesse minekuks.
Riskipõhiselt on suurtele majadele vaja teist väljapääsu, mida Side tänava läbimurre ei võimalda. Kui näiteks juhtub Posti 10 koolipoolsel nurgal midagi ja tee on suletud, siis jäävad autod „lõksu“.
15. aprillil oli vallavalitsuses avalik arutelu. Teemadeks Posti tn kergtee ja Side tn läbimurre. Enne koosolekut helistasin kõikide viiekordsete majade KÜ-dele ja ükski nendest majadest ei ole ühistu koosolekul teeteemat arutanud.
Olen läbi lugenud kogu info, mis valla koduleheküljel olemas piirkonna liikluslahenduste kohta. Ma ei mõista, miks seda teelõiku siis viimases ekspertanalüüsis sees ei olnud, kui seda väidetavalt ammu rajada sooviti? Tellitud eksperthinnangus võrreldakse kolme teelõiku omavahel ja tuuakse välja nende plussid, miinused, aga tee projekteeritakse neljandasse kohta?
Kogusin üle 100 allkirja, et Side tn läbimurret autoliiklusele ei rajataks, sest nii mina kui ka paljud Kohila korrusmajade elanikud peavad selles piirkonnas oluliseks kergteede võrgustiku loomist, mis soodustaks ja teeks ohutumaks liiklemise jalgsi ja jalgrattaga. Selle tarbeks, et juba sel aastal rajataks kergtee Posti tänavale, kogusin 90 allkirja.
On elutähtis, et loome inimestele võimaluse liikuda jalgsi, jalgrattaga, vanematel inimestel rulaatoriga ning talvel kelguga mugavalt ja ohutult, sest see teeb lapsed ja täiskasvanud tervemaks ning annab juurde tervelt elatud aastaid. Elukeskkonna kvaliteet, inimsõbralikkus on muutunud linnade, riikide konkurentsivõime üheks olulisemaks komponendiks.
Kohila vallavalitsuse tellitud liikuvusuuringust selgub, et Kohilas on väikestest vahemaadest tulenevalt just jalgsiliikumine see, mida on põhjust edendada ja mille osakaalu kasvatada. Põhjuseks on jalgsi liikumise mõju elukvaliteedile tervisemõjude ja meeldivama elukeskkonna abil.
Teiseks on jalgsi liikumine põhiline liikumisviis ühistranspordini jõudmiseks, kolmandaks ei põhjusta jalgsi liikuja negatiivseid mõjusid teistele isikutele. Tiheda, 1300 elanikuga elamuala liikumisvõrgustiku lahendamine eeldab mastaabi tõttu planeeringut. Läbimõeldud ja kvaliteetse võrgustiku loomine mõjutaks suure osa Kohila elanike igapäevaseid liikumisviisi valikuid ja parandaks nende elukvaliteeti. Oluline on tekitada loogilised ja kvaliteetsed teekonnad, mis on valgustatud ja tänasest atraktiivsema ruumiga.
Mitme elaniku allkirja oleks vaja, et Kohila vallavalitsus arvestaks inimeste sooviga?
Avaldasin Kohila valla elanike grupis arvamust ja palusin abi olukorra lahendamiseks. Sealt pärineb selline arvamus – ootame ära sügise, kui avatakse uus koolimaja, et vaadata, mis kooli ümber liikluses toimuma hakkab, ja siis võiks edasi mõelda. Ei ole välistatud, et ka kooli juures läheb keeruliseks ja siis tuleks uuesti suuremalt vaadata.
Minu arust on see väga mõistlik lahendus sügisel uuesti koos seni meid konsulteerinud ekspertidega analüüsida olukorda, mis tekkinud pärast koolimaja juurdeehitise tööle hakkamist.
