Siim Jõgis
Käesoleval aastal möödub 140 aastat klaasitootmise algusest Järvakandis. Alates 1994. aastast on Järvakandi klaasitehas kuulunud maailma juhtivale klaasitootjale Owens-Illinois. Eelmisel nädalal külastas Järvakandit ettevõtte Kesk-Euroopa juht Michael Prechtl. Võib öelda, et Prechtli külaskäik oli üks osa ümmarguse tähtpäeva tähistamisest.
Kolmapäeval, 19. juunil avanes Raplamaa Sõnumitel võimalus teha Järvakandi tehasega lähemat tutvust ning vestelda ka Michael Prechtliga. Selgus, et lisaks Järvakandile vastutab tema veel kahe tehase eest Poolas.
Järvakandi tehases valmib igal aastal 200 miljonit klaasist purki ja pudelit. See tähendab, et igas ööpäevas valmib seal rohkem kui pool miljonit klaasist anumat. Kõige suurem turuosa, mida Järvakandi tehas teenindab, on kange alkoholi pudelid. See moodustab üle poole kogu Järvakandi tehase tooteportfellist. Lihtne näide – kui klient ostab kauplusest Finlandia viina, võib ta olla veendunud, et pudel on valmistatud just Järvakandis. Veoautodega viiakse pudelid Soome, kus jook pudelitesse villitakse, ning sealt edasi jõuab see juba poeriiulile.
Klaasist anumaid tehakse veel näiteks A le Coq’i limonaadi tarbeks ning Felixi ja Salvesti toidukaupadele. Eksporditakse nii Skandinaaviasse kui ka teistesse Balti riikidesse. Järvakandis valmistatakse ainult kirgast või eriti kirgast klaasi. See tähendab, et rohelise või pruuni varjundiga pudeleid, millesse villitakse näiteks õlut, Järvakandis ei valmistata.
Michael Prechtl rääkis oma ettekandes Järvakandi tehase emafirmast Owens-Illinois. Tegemist on maailma suurima klaaspakendite tootjaga, mille peakontor asub Ameerika Ühendriikides Perrysburgi linnas Ohio osariigis. Kogu maailmas on firmal 77 klaasitehast ning need asuvad kahekümne kolmes riigis. Maailma suurimate O-I tehastega Järvakandit muidugi võrrelda ei saa. Alla jääb see nii töötajate arvu kui ka tootmivõimsuse poolest. Järvakandi tehases käib töö aasta ringi 24 tundi ööpäevas ning seal töötab üle 160 inimese.
O-I Järvakandi personalijuht Ethel Moora rääkis, et kaks kolmandikku nendest on kohalikud Järvakandi elanikud. Kõige kaugemad töötajad tulevad tööle Raplast. Kui rääkida veel numbritest, siis on tehases üks klaasisulatusahi ja neli liini. Ahju sulatamisvõimsus on 270 tonni päevas. Samuti rääkis Prechtl klaasi eelistest materjalina. Üheks suuremaks eeliseks on loodussäästlikkus. Klaasi on võimalik töödelda lõputult. Teine tugev eelis on muidugi see, et ükski toiduaine ega jook ei reageeri klaasiga. See tähendab, et nende maitse ja omadused säilivad klaaspudelis hästi.
Tehases ringkäigul oli võimalik sulatusahju ka lähemalt näha. Vedelat ja tulist klaasi sai piiluda läbi termokaamera. Vedelast klaasist saab pudel valmis umbes 45 minutiga. Viimaste aastate suurima investeeringu Järvakandi tehasesse tegi O-I 2015. aastal. Siis avati uuendatud tehas, mille investeeringumaht oli 25 miljonit eurot. O-I Järvakandi tehase juht Kaido Turro sõnas, et see number on viimastel aastatel veelgi kasvanud.
Erilist tähelepanu pööratakse töötajate ning külaliste ohutusele. Enne ekskursiooni algust tehaseruumides ütles Ethel Moora, et prioriteetne on ettevõtte jaoks töötaja ohutus. Oluline on see, et kõik, kes hommikul tööle tulevad, lahkuvad sealt sama tervelt. Põhjalikult hoolitseti ka külaliste ohutuse eest – peakate, kaitseprillid, kuulmiskaitsmed, pikad püksid, kindad ja sobilikud jalanõud. Kõik see oli kohustuslik, enne kui tohtis ekskursiooniga alustada.
Esmapilgul jätab tehase sisemus futuristliku mulje. Sulatatud klaas, mida töötajad ise kutsuvad tilgaks, liigub mööda torusid kiirusega, mida silmaga on raske hoomata. “Tilk” on välja mõõdetud grammi täpsusega ning sellest moodustub lähimate minutite jooksul pudel või purk. Temperatuur tehases on arusaadavalt kõrge ning samuti valitseb seal vali müra. Külaliste jalutuskäik nendes ruumides võtab aega ligikaudu kakskümmend minutit ning selle ajaga saab tehase toimimisest esmase ülevaate. Kõigil huvilistel avaneb suve teises pooles võimalus teha tutvust Järvakandi klaasitehasega. Avatud uste päev on seal laupäeval, 17. augustil.