Mariliis Vest
Sel nädalal algavad Kehtna kutsehariduskeskuse peamajas renoveerimistööd. Lõplik lahendus näeb ette nii värskemaid siseruume kui ka uut fassaadi.
Kooli haldusjuht Ülo Viru ütles, et selleaastase remondi käigus tehakse korda korruste koridoride põrandad, ehitatakse esimesele korrusele tualettruumid ning plaaditakse bistroo seinad ja põrandad. Seega parenevad kogu kooli toitlustamise tingimused. Maja fassaad koos haljastuse ja parklatega ehitatakse välja järgmisel aastal.
Sisetööde ja väliskanalisatsiooni maksumus on haldusjuhi sõnul ca 150 000 eurot. Kooli renoveerimist finantseerib haridusministeerium ning remonti ja hankeid viib läbi Riigi Kinnisvara AS. Kuna fassaaditööd tehakse plaani kohaselt järgmisel aastal, pole veel täpset maksumust teada, sest enne tuleb läbi viia hange. Enamik selleaastaseid töid peaks lõppema augustis, kuid põrandatööd võivad jääda ka septembrisse, rääkis Viru.
„Tänase seisuga on kõige hädavajalikumad remonditööd kooli bistroos: seinte ja põrandate plaatimine, lao ümberehitus, vee- ja kanalisatsioonitööd. Samuti tualettruumi ehitus esimesele korrusele ja koridoride põrandate remont,“ rääkis Viru ning lisas, et remonti vajavad ka enamiku klassiruumide põrandad ning välja tuleb vahetada siseuksed. Nendeks töödeks aga selleks aastaks raha ei jagunud.
Kehtna kutsehariduskeskuse direktori Eero Kalbergi sõnul on tegemist peamaja renoveerimise neljanda etapiga. I etapil (2012. a) tehti korda aknad, vundament ja küttesüsteemid. CO2 projekti abil said vahetatud hoone välised avatäited, välja vahetatud keskküttetrass ja küttesüsteemid, soojustatud hoone sokkel, võimla välisseinad, pinnasel põrandad ja pööningulagi. 2013. aastal sai köök uue ventilatsioonisüsteemi ning 2015. aastal vahetati hoone katusekate, lisaks rekonstrueeriti hoone elektri- ja nõrkvoolusüsteemid, välja ehitati hooneautomaatika ja ventilatsioon, paigaldati tuletõkke sektsioonide vahelised uksed ja kolmandale korrusele ripplaed. Ehitati välja ja sisustati ka õpperestoran ning moderniseeriti IT-süsteemid.
„Meie õppijate arv, eriti täiskasvanute osas kasvab ja juba praegu oleme ruumikitsikuses. Lisaks soovime kujuneda täiskasvanute õppekeskuseks Raplamaal. Et pakkuda parimaid õppetingimusi, arendada välja uusi teenuseid, muuta maja toimimist efektiivsemaks, tuleb meil peamaja nüüdisajastada,“ selgitas Kalberg renoveerimise vajadust. Kõige kriitilisem koht peamajas on direktori sõnul kogu kooli õppijaskonna toitlustamistingimused ning laieneva IT-valdkonna ruumikitsikus.
Kalberg rääkis, et kool soovib järjest süvendada positsiooni, et olla Raplamaa täiskasvanute õppekeskus. „Seda toetab ka see, et meie teine eesmärk on õpetajate vastavus kvalifikatsioonile. Meil käivad hetkel läbirääkimised, et võtta üle aastal 2021 Rapla täiskasvanute gümnaasium, mis tähendab, et meie kooliga liitub umbes 150 õpilast. Kui keskkond on loodud, saame täie rauaga keskenduda sisulisele poolele ehk õppele,“ selgitas ta.
Haridusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Aire Koik ütles, et Kehtna KHK renoveerimist on peetud vajalikuks juba ammu, kuid võimalus riigieelarveliseks rahastamiseks avanes nüüd. „Teisisõnu, võimalus jõudis vajadusele järele,“ ütles ta.
Kehtna kutsehariduskeskus osaleb ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu käivitatud projektis “Rapla maakonna omavalitsusüksuste ja haridusasutuste strateegilise arengu koostöövõrgustiku kavandamine“, mille üks eesmärke on kujundada konsensuslik arusaam hariduspiirkonna võimaliku koostööstruktuuri ja funktsioonide kogumist, tööjaotusest, vastastikuse sünergia võimalustest.
