Siim Jõgis
Juuru kihelkonnapäevade ajal toimunud Kaiu külapäev oli ette võetud suurelt. Selles pole kahtlustki. Laupäeval, 13. juulil oli terve päev täidetud tegevustega hommikust õhtuni.
Ühe päeva sisse mahtusid nii ajaloonurk, näituste avamine, kohaliku piirkonna ettevõtete külastamine, spordivõistlused ning tegelikult palju rohkemgi. Kaiu külapäeva peakorraldaja oli Aivo Sildvee.
Kõik suvised nädalavahetused on teatavasti üles loetud. Igal soojal Eestimaa suvepäeval võib leida kogu Eestis hulgaliselt sündmusi, mis külastajate tähelepanu pärast üksteisega konkureerivad. Nii olid Kaiu külapäevaga samal ajal näiteks Rally Estonia Lõuna-Eestis, American Beauty Car Show Haapsalus ning õhtul toimus Raplas Tammemäel Ivo Linna kontsert. Ometi käis Kaiu külapäeval 243 inimest. See on ametlik number neist, kes oma nime registreerimistelgis kirja panid. Aivo Sildvee tõdes, et tegelikkuses oli külastajaid kindlasti rohkem, lihtsalt kõik ei jõudnud end kirja panna.
Ühte suurt ja keskset sündmust sellest päevast on keeruline välja tuua. Neid oli mitu. Kõik sai alguse rongkäiguga Kaiu rahvamaja eest staadionile, kus mängiti Eesti hümni ning heisati kolm lippu – Raplamaa, Juuru ja Kaiu. Juuru kihelkonnapäevad olid alguse saanud tegelikult juba varem. Eelmisel õhtul, reedel, 12. juulil toimus Juuru Mihkli kirikus orelisuve öökontsert ning seda sai pidada kihelkonnapäevade avalöögiks.
Kogu traditsiooni ajalugu ulatub tagasi aastasse 1999, kui Juuru kihelkonnapäevi korraldama hakati. Aluse panid sellele Tiia-Helle Schmitte, Sirje Endre ja Tauno Kibur, kes ka seekord kohal olid. Kirikuõpetajana tuntud Tauno Kibur võttis külapäeva avamisel ka sõna ning andis sellele üritusele n-ö vertikaalse mõõtme, lugedes pühakirja salme.
Üheks päeva tipphetkeks võib lugeda pildiseeria avamist Kaiu staadionil asuva miniareeni ääres. See koosneb 28 pildist ning kujutab Kaiu spordielu viimase üheksakümne aasta lõikes. Esimene pilt pärineb 1929. aasta septembrist ning viimased neist ulatuvad tänapäeva. Valmis sai see fotokollaaž Kalev Kiviste ja Kaia Saaremetsa koostöös. Tähelepanuväärne oli ka see, et üks pildiseeria avajatest oli pikaaegne Kaiu kolhoosi esimees Lembit Arro.
Sündmusi oli tõesti seinast seina. Igaüks leidis midagi oma huvidele vastavat. Kaiu külapäev oli kohe nii suur sündmus, et tervikvaadet saada oli sellest üsna raske. Kohati kattusid üritused teineteisega ning seega tuli langetada valik, kus osaleda ja kuhu ei jõua.
Ekskursioon ettevõtetesse
Küllalt populaarseks kujunes ajaloopärastlõuna Kaiu rahvamajas. Seal pidasid ettekandeid Kaiu kooli õpilased ning väga põhjalikult võttis Kaiu piirkonna ajaloo tutvustamise ette ajaloolane Kalev Kask. See pälvis erilist kiitust kohe pärast ettekande lõppu. Näiteks tuli välja, et Kaiu nimi on mõningate variatsioonidega püsinud samasugusena alates sellest ajast, kui see 13. sajandil Taani hindamisraamatusse sisse kanti.
Kalev Kiviste, kes oli koos Miralda Sildveega ajaloopärastlõuna korraldaja, tutvustas esmakordselt ka uut veebilehte – www.juurupildid.ee. See oli väga otseselt ajaloopärastlõunaga seotud, sest ka veebilehelt leiab pilte Juuru piirkonna (ning samuti Kaiu) ajaloost. Vanemad neist ulatuvad juba 20. sajandi algusaastatesse.
Ajaloopärastlõuna kõrval kujunes populaarseks ka ekskursioon Kaiu ettevõtetesse. See oli planeeritud nii, et üks suur buss viib huvilised kõikidesse asutustesse kohale ning toob hiljem tagasi. Tegelikkuses kujunes huvi nii suureks, et lisaks bussile sõitsid inimesed ringi ka oma autodega. Külastatud asutuste hulgas olid Kaiu suurfarm, Kaiu EKO, Näsin OÜ, Heivi Pajula OÜ, Balti Etikett OÜ ja Reibali JRK. Kokku külastas neid ligikaudu 80 huvilist.
Väga võimsad näitused olid koolimaja saalis – jahimeeste poolt välja pandud trofeed Heiti Arro eestvedamisel, naiste käsitööd ja laste kunstinäitus Kaia Saaremetsa ja Tiina Heinlehe eestvedamisel, ajaloomaterjalid Kaiu kolhoosist, mida esitles Jüri Strom. Endel Kaasiku ja Miidi Pinduse korraldatuna olid välja pandud vendade Vilbergide karikad, medalid ja auhinnad.
Lau küla võit
Kaiu külapäeval ei puudunud ka teatav võistlusmoment. Erinevatel aladel panid end proovile kümme Juuru kihelkonna küla ning võidurõõmu sai maitsta Lau, kes kogus seitsme ala peale kokku 119 punkti. Palju ei jäänud neist maha Karitsa, kes sai 114 punktiga teise koha. Kolmandaks tuli 109 punktiga Tolla küla. Võisteldi järgnevatel aladel:
Parim koduõlu: 8 küla
Parim küpsetis – kook: 7 kooki, 6 küla
Laskmine: 61 võistlejat, 8 küla
Võrkpall: 5 võistkonda
Noolevise: 67 võistlejat,8 küla
Saapavise täpsusele: 65 võistlejat,8 küla
Tuletõrjevõistlus: 30 võistlejat, 6 küla
Õhtu lõpetati muidugi simmaniga. Siis jäi üle otsustada veel üks asi – kus pidada Juuru kihelkonnapäevade külapäev kahe aasta pärast. Tavaks on kujunenud, et see toimub iga kahe aasta tagant. Aga kus siis järgmist pidada? Kaiu seadis tänavu lati tõesti kõrgele. Sõelal olid kolme küla nimed: Vaopere, Vana-Kaiu ja Tolla. Pisikeste arutelude tulemusena jõuti selleni, et järgmine Juuru kihelkonna külapäev leiab aset Vana-Kaius. Jõudu ettevalmistustel!
