Siim Jõgis
Tänavuse Põrgupõhja retke võit läks Pärnumaale. Parima tulemusega ületas laupäeva, 13. juuli õhtul lõpujoone Pärnumaa maleva Aruvälja meeskond koosseisus Taavi Tilk, Valdo Hälvin, Janno Lampp ja Erik Sempelson.
Enne finišit olid nad läbinud linnulennult 85 kilomeetrit mööda Kesk-Eesti metsi, soosid ja rabasid, täitnud kontrollpunktides metsavendadele kohaseid ülesandeid ning varjunud vastutegevuse eest metsatukkadesse ja laantesse. Teise koha sai Pärnumaa maleva Vändra võistkond ja kolmanda koha pälvis Tallinna maleva Põhja kompanii I meeskond.
Põrgupõhja retk on pühendatud Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) võitlejatele ning teistele metsavendadele, kes ei alistunud võõrale võimule. Võistlejad moodustasid neljaliikmelise metsavendade salga, kelle põhiülesanne oli liikuda varjatult, etteantud ajagraafikus kontrollposte ning postkaste läbides. Kontrollpostides ning postkastides tuli täita erinevaid ülesandeid.
Võitjavõistkonna liige Taavi Tilk rääkis, et tema jaoks oli see üheteistkümnes kord osaleda Põrgupõhja retkel ning esimene kord võita. Küll aga olid varem võidurõõmu saanud maitsta tema võistkonnakaaslased. Tilk ütles, et nii nagu varasematel aastatel, läks tema tiim ka tänavu starti üheainsa eesmärgiga – lõpetada võistlus esikohal.
Võrreldes varasemate aastatega tegi tema sõnul võistluse lihtsamaks see, et väljas ei olnud nii palav. “Ilmastik oli tänavu kergem kui eelmistel aastatel – väljas oli jahedam ja see aitas võistlejaid. Raja ülesehitus oli loogiline ja see andis võimaluse valida kiirem, kuid raskem trass. Selle meie võistkond valiski, et hoiduda vastutegevuse eest. Teede ja avatud maastiku peal me ei liikunud,” rääkis Tilk.
Kontrollpunktide ülesannetest tõi ta välja jahipüssiga laskmise, öeldes, et varem pole seda olnud. Samuti oli värske lisandus öine ülesanne, kus võistlejad pidid viima metsavendade mälestusplaatidele küünlad.
Põrgupõhja retkel on aastate jooksul kujunenud tavaks, et peetakse meeles mõne kunagise metsavenna mälestust. Näiteks avati 2018. aasta retke käigus metsavend Endel Redlichi mälestuskivi Urevere külas Märjamaa vallas. Tänavu mälestati Lääneranna vallas metsavend Mihkel Havi ja tema salka, kes on maetud Mihkli kalmistule.
Tänavu kahekümnendat sünnipäeva tähistanud Põrgupõhja retk algas neljapäeva, 11. juuli hommikul Vana-Vigala laululava juures ning lõppes 13. juuli õhtupoolikul lõpujooksuga Eidaperes Kassivõllimäel. Rajale läks kokku kaheksateist neljaliikmelist võistkonda, neist katkestas jõukatsumise täielikult neli. Ühe meeskonnaliikme pidid raja äärde jätma seevastu mitmed võistkonnad. Rekordiline oli tänavu naiste osavõtt retkest. Aastate jooksul on see number olnud püsivalt kasvutrendis ning tänavu läks rajale juba 21 naisterahvast. Nende seas ka kaks naiskonda, ülejäänud naised läksid rajale segavõistkondades.
Nagu traditsiooniks on kujunenud, tõmmatakse võistlusele joon alla Kassivõllimäel. Laupäeva õhtul on seal tavapäraselt kultuuriprogramm ning nii oli ka tänavu. Sõjaajalooklubi Frontline esitles näidendit 1941. aasta suvesõjast. Põrgupõhja retke peakorraldaja Martin Andreller rääkis, et publiku tagasiside põhjal võib öelda, et tegemist oli viimaste aastate kõige vaatemängulisema näidislahinguga. Küllaldaselt pandi Kassivõllimäel rõhku ka ellujäämisoskustele, mida esitles õpitubades MTÜ Estlander.
Põrgupõhja retk on oma nime saanud metsavendade vastupanuorganisatsiooni Relvastatud Võitluse Liidu Vigala lähedal asunud punkri järgi. Võistluse peakorraldaja on MTÜ Põrgupõhja Risti Selts, keda toetavad Kaitseliidu Rapla, Lääne ja Pärnumaa malevad ning Eesti Endiste Metsavendade Liit. Nemad andsid tänavu juubeli puhul esimest korda võitjatele välja ka Põrgupõhja retke rändkarika.
