Maris Adoma
28. juulil oli Hellerkantri huskypargis, mis asub Raplamaal Kehtna vallas Raja talus, kelgukoerte kohvikupäev, kus oli avatud ka retrolapsevankrite näitus. Päeva jooksul tehti kaks külastusringkäiku.
Ilm oli väga palav ning inimesi oli värava taha kogunenud juba omajagu. Oli nii lapsi, täiskasvanuid kui ka vanemaid inimesi.
Ringkäik algas indiaani püstkoja juurde minekuga. Püstkoda nimetatakse ka tipiks. Perenaine Helle rääkis seal põgusalt nende pere tegemistest, selgitas malamuutide ja huskyde vahet ning sedagi, kuidas neil koertepidamise hobi alguse sai. Püstkojas soovis ta, et inimesed teeksid läbi ühe rituaali punase lõngajupiga, mis piletina kõikidele anti. “See koht on hea auraga ja siin on vaid head ja positiivsed mõtted,” alustas Helle. Igaüks pidi lõngajupi siduma oma lähedase inimese käe külge seitsme sõlmega, samal ajal mõeldes ja soovides häid mõtteid.
Tipis olles oli tõesti kuidagi teistsugune tunne. Hinge puges korraks tõeline rahu. Kui rituaal tehtud, liikusid inimesed edasi hobuste juurde. Hobuseid oli kokku kolm ja külalistel oli võimalus neid toita. Eriti palju rõõmu tundsid sellest muidugi lapsed.
Koerad, retrovankrid ning lõbusõit
Pärast hobuste toitmist juhatati rahvas huskyde ja Alaska malamuutide juurde. Kõikidel oli oma aedik väikese majakesega, kus olla, ning enamasti oli ühes aedikus mitu koera. Kokku on pererahval 32 Siberi huskyt ja 11 Alaska malamuuti. Lisaks on neil veel kutsikaid, seega võimalik oli näha umbes 50 koera. Koerte vaatamise ajal rääkis perenaine natukene ka koerapidamise telgitagustest.
Näiteks kulub perel huskyde ja malamuutide peale päevas ligikaudu 70 kg liha. Nende koerte peamine vahe seisneb suuruses. Malamuudid on kohevamad, jässakamad ning kaaluvad ligikaudu 40 kg. Samuti on nad mõeldud pikkade distantside ja raskemate koormate jaoks. Samas on huskyd aga ligikaudu 20-kilosed loomad ja nemad on mõeldud siis lühemate vahemaade ja kergemate koormate jaoks. Veel rääkis Helle nende loomade silmavärvist. Ligikaudu 70 protsendil huskydest on ainult pruunid silmad, 20% on sinised ja 10% koertel on mõlemad silmad erinevad. Malamuutidel aga on ainult pruun värvivariant.
Sellise palava ilmaga koeri uudistades tekkis inimestel tahes-tahtmata janu. Pererahvas pakkus külalistele kodust kisselli ja kõhutäiteks juurde imemaitsvat marjadega kaunistatud küpsisetorti. Kel isu täis ei saanud, sai osta näiteks kiluvõileiba või hoopiski jäätist. Selleks ajaks olid paika pandud tegevused juba peaaegu läbi saanud, jäänud oli veel vaid lõbusõit traktori järelkärus. Sõit kulges läbi teraviljapõldude ja metsatuka. Tagasi tulles oli huvilistel võimalik veel uudistada 20 retrolapsevankrit, mille kogumine sai Helle sõnutsi alguse märtsis. Osa vankreid on pärit veel Eesti NSV ajast.
Avatud oli ka kelgukoerateemaline palktareke, kus ilutsesid näiteks paljudelt võistlustelt võidetud medalid ning karikad. Silmailu pakkus veel pererahva imeilus aed. Igalpool kasvas lilli ja kõik oli nii idülliline.
Päeva lõpetuseks otsustasid koerad inimestele laulma hakata, sest järsku hakkasid nad kõik koos ulguma. Nii mõnigi inimene jooksis sellepeale koerte juurde vaatama, milles asi. Kes teab, võib-olla oli see koerte viis saada endale tähelepanu. Igaljuhul oli see üks ütlemata lõbus lõpp sellele päevale.
Kohvikupäeva korraldas pererahvas juba kolmandat aastat, sel aastal lisandus retrolapsevankrite näitus. Külastajaid oli koos lastega kokku ligikaudu 70. Kes üritusele ei jõudnud, aga tahaks hirmsasti kutsusid, hobuseid ning vankreid näha, saab teha seda ka muul ajal. Huskypargi kodulehel kelgukoerad.ee on olemas lisainfo võimalike variantide kohta.
