Helerin Väronen
Selleks, et Kohila kandi rahvas saaks nii oma kodukoha kui ka üksteisega rohkem tuttavaks ja koostegemise rõõmust osa, loodi kolm aastat tagasi tantsutreeneri ja Kohila mõisakooli õpetaja Kairis Kontuse algatusel Kohila Hoovide Teater. Iga suvi antakse eri paigus etendusi, mis aina enam toovad kohale publikut ka Kohilast kaugemalt.
Sel suvel esitati kaks kogupereetendust, mis olid spetsiaalselt lavastatud Kohila Hoovide Teatri tarbeks. 1. augustil toodi Kepsleva Poni kõrtsis vaatajateni Hageri elanike algatusel ja nende endi poolt näideldud Vladislav Koržetsi kogupereetendus “Koll Kalli”. Lugu rääkis koolipoisist Kallist, kes läks kollikooli. Teine kogupereetendus, “Pipi Kurrunurruvuti saarel” tõi 2. augustil vaatajateni tuntud ja armastatud Pipi Pikksuka. Kairis Kontuse lavastatud etenduse osatäitjateks olid Kohilaga seotud inimesed. Etenduses tegid samuti kaasa võimlemis- ja liikumisrühma Gaudeo tantsijad ning trummi- ja tantsutrupp KUKU. Pealtvaatajaid kutsuti etenduse lõppedes kaasa ka eksootilist tantsu lööma.
Mõlemal kogupereetendusel oli pealtvaatajaid hinnanguliselt üle paarisaja. Kuna Kohila Hoovide Teatri etendused on tasuta ja pileteid ei müüda, on täpset vaatajate arvu raske öelda.
See, et etendustes löövad kaasa paljud Kohila kandi inimesed, kelle igapäevane töö ei ole sugugi näitlemisega seotud, loob palju elevust ja põnevust. Laste jaoks on näiteks vahva näha oma õpetajat uues rollis. Paljud kohalikud lapsed saavad samuti võimaluse etendustes kaasa teha.
Kolmas, täiskasvanutele suunatud etendus, Hugo Raudsepa komöödia “Mikumärdi” oli 3. augustil Hageri muuseumi hoovi samuti toonud kokku suure hulga rahvast. Tegemist on komöödiklassika varasalve kuuluva näidendiga ning meeldejääva situatsiooni- ja sõnakoomika tõi rahvani Valtu külateater Anderaasuke. Nad on ka kõigil varasematel aastatel Kohila Hoovide Teatrist osa võtnud. Etendus ise on lavastatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks.
Muuseumihoov oma ajaloolise verandaga toetas Mikumärdi lugu, luues mulje, et tegevus leiabki päriselt aset 1920-ndate taluõuel. Kahes vaatuses toimunud etenduse vaatamine ei muutunud kordagi igavaks, kuna pidevalt toimus midagi ja palju sai naeru kihistada. Päevale lisas vürtsi asjaolu, et nii enne etendust, pausi ajal kui ka pärast etendust sai külastada Hageri apteegimuuseumit, kus Virve Õunapuu nii muuseumi kui ka eksponaatide kota infot jagas.
Praeguseni on Kohila Hoovide Teatri etendused toimunud lahke pererahvaga koduaedades. Mitmed etenduspaigad on olnud ka Kohilast väljas, andes inimestele võimaluse oma kodupaika tundma õppida. Ühe korraldaja, Eva Lillemaa sõnul on koha valikul oluline nii see, et sinna huvilised ära mahuks, kui ka see, et keskkond toetaks loo jutustamist.
Kuigi etenduste korraldamise üheks eesmärgiks oli algul just kogukonda liita, on ettevõtmine nüüdseks kasvanud esialgsest eesmärgist kaugemale. Etendusi on tuldud külastama nii kaugemalt Raplamaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt. “Sõna on levinud eelmiste aastate etenduspäevade külastajatelt nende sõpradele ja tuttavatele ning ka sotsiaalmeedia kaudu. Pärast etendusi on korraldajatele tehtud ka juba ettepanekuid järgmise aasta uute võimalike etenduspaikade osas ja seegi näitab, et sel kogukondlikul ettevõtmisel on elujõudu palju,” sõnas Lillemaa.
