Eesti, Läti ja Leedu vanatehnikaliikumine sai alguse ajal, kui meie riigid olid annekteeritud Nõukogude Liidu poolt. Oma rahvust ja identiteeti hoidsime ning koostööd tegime raudse eesriide taga eelkõige kultuuriliste sidemete kaudu. Vanatehnikakultuuri edendajad on alati leidnud ühise keele.
Eesti vanatehnikaliikumise alguseks loetakse 1966. aastal toimunud Mäksa autojuhtide päeva Tartumaal, kus toimus esimene suurem vanatehnika paraadsõit. Esimese ametlikult registreeritud klubini jõudis Läti 1972. aastal, kui asutati AAK (Antiko Automobilu Klubs). Eesti registreeritud vanatehnikaliikumine algas 31.01.1976, kui Ühingu Autom allorganisatsioonina registreeriti klubi UNIC.
Balti rahvaste kolme riiki ühendavad suured vanatehnikasõidud toimusid 1980. aastal Tallinnas seoses olümpiamängudega ning 1986. aastal Riias auto saja aasta juubeli tähistamiseks.
23.08.1989 moodustati kahest miljonist inimesest kolme Balti riigi rahvaste ühine inimkett Vilniuse, Riia ja Tallinna vahel. Balti keti toimumisest möödub käesoleval aastal 30 aastat.
Eesti, Läti ja Leedu vanatehnikaharrastajad tähistavad seda märgilist ja ainulaadset sündmust Balti keti trassil toimuva ühise vanatehnikasõiduga, mille eesmärk on ühendada meie rahvaid ning tutvustada nii Balti keti toimumise ajal kui ka selle sündmuse ajendiks olnud Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise ajal kasutusel olnud auto- ja mototehnikat. Kolmest Balti riigist ning muudest lähiriikidest on registreerunud enam kui 200 vana autot, mootorratast, bussi ja veoautot.
Osa võtavad esteetilise välimusega vanad sõidukid valmistamisajaga kuni 1989 (vanasõidukid või vanasõidukile lähedases seisukorras) ja juhtidel on sõiduki ajastule vastav riietus.
Lisaks kogu trassi läbivatele registreeritud osavõtjatele võivad liituda harrastajad vanade sõidukitega ka lühemaks ajaks (nt oma riigi või ka linna näituseks).
Sõitu korraldavad Eesti Vanatehnika Klubide Liidu liikmed, Lätist Latvijas Antīko automobiļu klubs (AAK) ja Leedust Senoviniu automobiliu klubas Klasika.