Rapla jooksuklubi
17.-18. augustil peeti Tallinnas Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Kokku oli osalemas üle veerand tuhande sportlase ja esindatud 41 klubi. Rapla jooksuklubi oli sel kergejõustikupeol esindatud Kaspar Graueni, Arvi Alamaa ja Mardo Lundveriga.
Avapäeval asus esmalt võistlustulle meie noor 17-aastane sprinter Kaspar Grauen. 100 m eeljooksus sai ta kirja tulemuse 11,46. Puhus vastutuul 0,6 m/s. Sellega saavutas noormees 16 mehe konkurentsis 13. koha. Isiklik rekord on Kasparil 11,32. Teise päeva 200 m jooks läks aga märksa paremini. Finaalis püstitas välejalg uue isikliku rekordi 22,97 (eelmine oli täpselt 23,00), olles sellega koguni kuues. Jooksjaid oli kimbutamas taas vastutuul (-1 m/s).
“Esimesel päeval oli kuidagi nõrk olla ja jooksu start ja üldse kogu esitus tundus nõrk, aga teisel päeval oli enesetunne väga hea ja tundsin rohkem jõudu jalgades. Kurvi oleks võinud jällegi kiiremini läbida, aga kes teab, kas siis lõpp oleks nii hea olnud,” kommenteeris Kaspar oma etteasteid.
Kaspari jaoks oli tegemist debüüdiga täiskasvanute Eesti meistrivõistlustel, aga 28-aastane Arvi ja 27-aastane Mardo on juba märksa suurema kogemustepagasiga. Kusjuures Mardo alustas jooksjakarjääri ju alles 2015. aastal rahvasportlasena, Rapla jooksuklubiga liitus 2017. aasta novembri lõpus, mil alustas tõsisema mõtestatud treeninguga treener Erik Horni käe all. Käsil on alles mehe teine staadionihooaeg, kuigi tema sportlaskarjäär on märgatavalt pikem.
Mardo Lundveri esimene ala oli 1500 m jooks. Eelmisel aastal tegi mees adrenaliini toel enda kohta meeletult kiire alguse, juhtides ligi 600 meetrit, kuid siis pudenes võistlejaterivi tahaossa. Siiski päris ära ei kustunud ja isikliku rekordi parandus tuli tollal ligemale 6 sekundit (4.13,71), mis andis 11. koha.
Nüüd oli stsenaarium totaalselt erinev, sest esimesed 800 meetrit keegi ette tööd tegema ei tahtnud või julgenud minna – taktikaline passimisjooks. Tempo nagu naistejooksus. Ja siis viimasel 500 meetril toimus meeletu tempomuutus, mis terad sõkaldest eraldas. Mardole 9. koht elu teise ajaga 4.11,65.
“Eks esmareaktsioon oli ikka tõsine pettumus, sest läksin siiski aega jooksma ja isiklikku rekordit parandama. Ma ei osanud arvata, et nii aeglane algus tuleb, pidin isegi juhtgrupis mitmel korral hoogu maha pidurdama. Rütm sai häiritud ja tekkis mähis, varasem selline kogemus puudub. Üldjuhul lippan kohe alguses omas tempos minema. Hetkel veel nii kõva jooksumees pole ja eks võib-olla oli ka väike aukartus nimekamate konkurentide ees, et ise ette tööd rügama minna.
Siiski, distantsi teine pool oli minu kohta vägagi korralik ja tegin elu teise tulemuse, isiklikule tippmargile (4.10,80 joostud 21.07 Pärnu Rannastaadionil klubide karikavõistlustel) kaotust alla sekundi. Kahjuks magasin otsustava rünnaku maha, muidu oleks lõppkoht võinud veidike parem olla. Vahed olid ju väikesed. Kogemuse võrra rikkam,” lausus Mardo.
Teisel päeval ootas ees 5000 m ehk 12 ja pool staadioniringi. Eelmisel aastal joosti see ca 35-kraadises põrgukuumuses, mis kajastus ka lõpptulemustes. Mardo oli tollal 16.23,10-ga kümnes. Seekord läks märksa paremini, sest olud olid pikamaajooksuks oluliselt soodsamad. 8. koht 15 mehe konkurentsis, uus isiklik rekord 15.38,29. Arvile 12. koht ajaga 16.23,02.
“Eilne etteaste ebaõnnestus, seega täna oli hädasti vaja kordaminekut, kuna hooaeg on olnud nagu sõit Ameerika mägedel ja pakkunud mitmeid tagasilööke, mis esitusi mõjutanud. Trenni on tehtud küll mehemoodi ja vorm lootustandev, aga sel tasemel peab kõik klappima. Eks hooaja tähtsaimaks võistluseks, milleks eestikad kahtlemata on, lisas see omajagu pinget. Õnneks teisel katsel kõik sujus, lendasin julgelt peale, võtsin tugevamatele sappa. Eesmärk oli küll 15.30, kuid teatud asju oleks pidanud selleks paremini tegema.
Näiteks tänu sellele, et siserajal ei jooksnud, kaotasin juba vähemalt 5 sekundit, kuid see oli teadlik valik. Mugavam oli joosta. Üldiselt minek ja olek olid väga head ning viimase aja üks parimaid jookse. Võib rahule jääda. Järgmisel aastal proovin kohalikule tipule juba rohkem konkurentsi pakkuda,” ütles Mardo.
Arvi Alamaa avapäeva ala oli 3000 m takistusjooks. Sealt talle kuues koht ajaga 10.11,59. “Tegin EMV debüüdi 3000 m takistusjooksus. Otsus tuli pärast edukaid Eestimaa Suvemänge, kus jooksin 5000 m 15.26-ga. Kuna üldfüüsis on väga hea, arvasin, et medali võitmine võib olla täiesti reaalne. Paraku on hetkel olnud elu raskeim periood, kus trenni tegemine on olnud pigem kurnav kui nauding. Veel kaks nädalat tagasi polnud ma oma osalemises kindel, kuid viimase nädala tugev trenn sisestas lootust. Lõpptulemuseks siiski kuues koht ajaga 10.11,59.
Järgmise päeva 5000 m oleks võinud jääda olemata minu jaoks, aga kuna osalesin, siis tuli lõpuni tulla ja aeg 16.23,02 peegeldab väga hästi minu tegelikku olekut. Hetkel emotsiooni pealt muidugi ei taha jooksmisest midagi paar päeva kuulda ega näha. Eks järgmine aasta on targem ning eks ole näha, mida tulevik toob. Eriti hea meel on Mardo üle, kes tegi isikliku 5000 m, ja Kaspari üle, kes saavutas samuti isikliku rekordiga suurepärase 6. koha 200 m jooksus.”
