Siim Jõgis
Reedel, 16. augustil jõudis avalikkuse ette aastate pikkune töö. Kohalikus aleviraamatukogus esitleti Järvakandi kooli ajaraamatut “Üksmeel”, mille koostaja oli kauaaegne õpetaja Asta Paeste. Huvi värske teose vastu oli suur, sest silma järgi hinnates võib öelda, et esitlusel oli kohal üle kolmekümne huvilise.
Asta Paeste on koduloo uurimisega tegelenud aastakümneid. Konkreetsem töö selle raamatu kallal sai alguse 2017. aastal. Kindel soov oli see valmis saada tänavu augustiks. Põhjus seisneb selles, et möödunud nädalavahetusel tähistati 140 aasta möödumist klaasitootmise ja koolihariduse algusest Järvakandis. Samal ajal toimus ka Järvakandi kooli kokkutulek. Ajaraamatu „Üksmeel“ esitlust võibki pidada mitu päeva kestnud tähistamise avalöögiks.
Pärast kooli direktori Aet-Triin Vasnu sissejuhatust rääkis raamatu saamisloost koostaja Asta Paeste ise. Sellest leiab ka mitmete teiste autorite kirjatöid. Oma panuse andsid Maret Unga, Gitta Vaino, Elts Abel, Elle Raudne, Ülle Järvik, Katrin Kuum, Eha Sepp, Margus Sepp ja Enno Alliksaar. Teoses on rohkem kui 330 lehekülge ning sinna on mahutatud 140 aastat hariduselu Järvakandis. Alguse sai see aastal 1879, kui asutati Järvakandi klaasivabriku kool. Raamatus on läbi võetud kõik perioodid, mis jäävad selle aja ning tänavuse aasta vahele.
Järvakandi klaas ja kool on olnud lahutamatud ning see tuleb välja ka raamatu lehekülgedelt. „Üksmeele“ koostaja Asta Paeste kinnitas, et Järvakandi on selline väike kogukond, kus kõik eluvaldkonnad on omavahel seotud. Selle võtab ta kokku järgneva tsitaadiga: “Minult on küsitud ühe või teise loo raamatusse panemise kohta: “Kuidas see kooliga seotud on?” Väga lihtsalt, Järvakandi on nii väike kogukond, mille enamik eluvaldkondi on vähem või rohkem üksteisega seotud.”
