Helerin Väronen
Eelmise reede, 16. augusti õhtul toimus Rapla kultuurikeskuse sisehoovis kontsert “Eesti eest”. Sellega tähistati esiteks 28 aasta möödumist Eesti taasiseseisvumisest ning teiseks 30 aasta möödumist Balti ketist.
Just nende kahe tähtsa ja piduliku päeva meelespidamiseks kõlasid sel õhtul Rapla lauljate esituses mitte ainult laulud Eestimaast, vaid kõigest, mis meid aegade jooksul kodumaa, siinsete inimeste ja nende tegemiste juures kõnetanud. Peale Rapla muusikute andis kontserdi Metro Luminal, enamasti uuema muusikaga, kuid kuulda sai ka vanu hitte.
Sel õhtul laulsid Kadi Poom, Carl Alas, Piia Põder, Joosep Ringmäe, Anneli Soonberg, Egon Rebel, Anelle Trepp ja Kert Markus Valdek. Lauljaid saatis bänd koosseisus Argo Toomel basskitarril, Kalev Välk trummidel, Vahur Vessart kitarril ja Vahur Soonberg klahvpillidel. Õhtut juhtisid Nele Randpere ja Markus Bachmann, kes iga loo eel rääkisid lühidalt, kelle kaudu, kuidas ja kuna see lugu eestlaste südametesse jõudnud on.
Algatuseks põigati aastasse 1989, aega, mil ETV korraldas levimuusikavõistlust Pop Tipp, kus iga aasta valiti välja kuu, aastaaja ja aasta parim lugu ning tolle aasta võidulooks sai Olav Ehala ja Leelo Tungla “Põlev puu”. Eestlaste südametesse on jõudnud mitmeid lugusid, mille loojateks on Raplamaal sirgunud muusikud. Nii tulid esitamisele Siiri Sisaski lugu “Tagareas” ja Ultima Thule, mille liidriks on Raplamaa juurtega Riho Sibul, lugu “Kassitapp”. Samuti Anne Veski lugu “Vii mind, vii”, mille eestikeelsete sõnade autor oli Jaak Veski. Jaak oli ka Monitori repertuaaris olnud loo “Head sõnad” sõnade autor.
Ansambli Rajacas looga “Tuhanded külad” tuletati meelde, kui oluline on meie jaoks külade säilimine. Eestlaste püsimajäämisele on aga nii varjupaiga kui ka oma andidega kaasa aidanud soo, nii et kuulda sai ka Jääääre lugu “Soo”. Raskeid aegu aitas eestlastel üle elada muusika, siinseid eestlasi liitsid kodumaal lugu “Mu isamaa on minu arm” ning väliseestlasi aitas Juhan Aaviku lugu “Hoia, Jumal, Eestit”.
Tšernobõli katastroofi järel andis suletud piirkonnas Ukrainas mitmeid emotsionaalseid kontserte Marju Länik, kelle lugudest tuli esitamisele “Kellel peatub mu pilk”. Laulva revolutsiooni ajal oli suurematel rokiüritustel alati kohal ansambel Kolumbus Kris, kelle repertuaarist esitati lugu „Kooliansambel“.
Keerulistel aegadel oli kõige osavam kodeeritud sõnumiga laulusõnade kirjutaja Juhan Viiding. Ta suutis osavalt sõnadesse panna kõik hoiakud, mis sees keerlesid ja mässasid, niimoodi, et madalalaubaline tsensor aru ei saaks. Ruja muusikaga koos aga oli siililegi selge, mida öelda taheti. Legendaarse Ruja loomingust esitati lugu „Kel on laulud laulda“. Veel sai kuulda Jarek Kasari ooperist „Katuselt“ pärinevat lugu „Klaaskuulis“ ning Ivo Linna enda kirjutatud lugu „Vana lokomotiiv“.
Kolme looga oli kontserdil esindatud Tõnis Mägi. Peale loo „Make up“ lauldi ka „Ilus oled, isamaa“, mis valmis kümme aastat enne seda, kui sündmused taasiseseisvumise poole alguse said, kuid see lugu toimib hämmastaval kombel jätkuvalt.
Kontserdile pani võimsa punkti aga „Koit“, mis valmis Tõnis Mäel vabal hetkel Pärnu teatri fuajees ja hakkas pärast linti saamist täiesti oma elu elama.
