Siim Jõgis
Kumma küla mees Valdur Pärt (49) tähistas Balti keti kolmekümnendat aastapäeva erakordsel viisil. Ta võttis ette rattasõidu Vilniusest Tallinna, et sõita läbi sama trass, millel 30 aastat tagasi Balti kett kulges.
Ta ütles, et kuna sel ajal pidi ta ise teenima Nõukogude armees, ei saanud ta Balti ketis osaleda. Nüüd aga tekkis idee see trass läbida jalgrattaga ning sealjuures pildistada kõiki seda sündmust meenutavaid mälestusmärke, mis tee peale jäävad.
“Kui ma kuulsin, et Balti kett saab 30, käis peast läbi mõte, et võiks selle rattaga läbi sõita. Esialgu ütlesid sõbrad, et see on hull ettevõtmine, aga ma tegin selle ära ja olen väga rahul,” ütles Pärt. Sõit sai alguse neljapäeval, 15. augustil Vilniuses asuva Gediminase torni juurest. Aga miks just Leedust Eesti poole ja mitte vastupidi?
Pärt selgitas, et põhjus on lihtne: kodu poole on alati lihtsam vändata. Kokku kestis retk neli päeva. Tallinnasse Toompea lossi juurde jõudis Pärt pühapäeva, 18. augusti pärastlõunal. Kokku läbis ta nelja päevaga ratta seljas 614 kilomeetrit.
“Minu eesmärk ei olnud sõita võimalikult kiiresti, vaid just läbida vana trass ning mälestusmärke pildistada,” ütles Pärt. Kultuuriline pool oli selle juures vähemalt sama tähtis kui sportlik. Kuigi ratta seljas oli ta üksinda, olid kaasas ka taustajõud Armar ja Kaja Paidla. Trass pandi paika selle järgi, kuidas see tegelikult 30 aastat tagasi kulges. Jalgratas, mida Pärt kogu sõidu vältel kasutas, oli Fuji Transonic 2.3. Tehnilisi viperusi õnneks ette ei tulnud.
“Väga hea ratas on. Ainuke asi, mida sõidu käigus pidi tegema, oli keti määrimine. See oli kõik, ratas pidas väga hästi vastu,” ütles Pärt. Kuigi enamik sõidust kulges maanteel, tuli kohati sõita ka kruusa peal. Kõige tähtsam oli muidugi liiklusohutus. Ratturi varustus oli igati nõuetekohane ning sellega probleeme ei tekkinud. Samuti vältis Pärt sõitmist pimedas – just turvalisust silmas pidades.
Kuigi kogu ettevõtmine oli väsitav, sellist kiusatust ei tulnud, et võiks sõidu katki jätta. “Ma olin endale selgeks teinud, et see trass tuleb läbida. Väsimus tuli küll peale, aga kui vahepeal sai süüa ja kosuda, sai kohe edasi sõita. Juba liikluse jälgimine oli tegelikult väsitav. Ainult vändata oleks olnud isegi kergem, kui olla liikluses sees,” sõnas Pärt.
Ta lisas, et temale teadaolevalt ei ole keegi varem Balti keti trassi jalgrattaga üksinda läbinud. Küll aga ei olnud see kõige pikem distants, mille ta rattaga sõitnud on. Üle-eelmisel aastal läbis Tahtejõutuuril pikema maa, kuid siis oli üks eelis – sõita sai grupis. Sel korral oli Pärt üksinda. Ta ütles, et grupis sõites on tuulekaitse ning grupp veab sind ka, kuid üksinda tuleb lihtsalt järjepidevalt vändata.
614 kilomeetrit kestnud rattasõit lõppes pühapäeval, 18. augustil Toompea lossi juures, kus Balti kett tegelikult alguse sai. Viimast päeva alustas ta Lelle juurest ning sõitis umbes 80 kilomeetrit. “Kui lõpuks Toompeale jõudsime, oli süda rahul küll. Siis läksime juba Vabaduse väljakule kohvi jooma ja võtsime päeva kokku. Kokkuvõttes oli see päris tore kogemus,” rääkis Pärt.
