Mikk Mutso
Raplamaa Sõnumid avaldas peatoimetaja artikli maakonnamuuseumi rajamise vajadusest. Võimalike asukohtade hulgas mainiti endise Rapla KEK-i muinsuskaitsealust hoonet.
Muinsuskaitse tähisest kvaliteedimärgi kujunemine ei ole vahest enam kuigi värske uudis. Ja selle hoone kuulumine ehituspärandi paremikku ei saa ka olla väga suur üllatus. Samas, ega ei saa selles liiga kindel olla, kui maakonnamuuseumi senine puudumine tuli allakirjutanule mõningase üllatusena.
Koduloolise materjali koondamine on muuseumitöö üks osa. Teisalt on kodulool elav tulevik, kui see kõnetab noori. Noored otsivad kohta, kus on huvitav ja mis on arendav. Tõenäoliselt valivad paljud selleks Raplast ja Raplamaalt lahkumise, loodetavasti ajutise. See on loomulik. Maailm on lahti. Küsima peaksime, mis neid tagasi tooks.
Eesti muuseumid on viimasel ajal näidanud muljetavaldavat arengut – terve spekter vaba aja veetmisest hariva meelelahutuseni. Selline asutus võiks olla iseenesest huvipakkuv töökoht. Aga töö iseloom laiemaltki paistab olevat muutumas. Mis iganes me teeme, toodame või pakume teenust, loomingu kaasamine annab väärtust. Disainitakse nii tooteid kui ka teenuseid. Muinsuskaitseliste mälestiste kontekstis on selle teema arendamiseks ellu kutsutud mälestiseomanike päev, kus omanikud jagavad omavahel oma äpardusi ja õnnestumisi. Esimesest omanikult omanikule päevast olen kirjutanud Muinsuskaitse 2018 aastaraamatus. Järgmine selline kokkusaamine on kavas juba sügisel.
Loominguga tegelejad leiavad enda teostamiseks võimalusi üle ilma. Selleks on mitmeid virtuaalseid keskkondi, kus erinevatel alustel suhelda ja koostööprojekte arendada. Füüsiline asukoht pole seejuures nii oluline, võib töötada ka kodust. Samas vajame sotsiaalset läbikäimist ja ka selleks on vaja füüsilist ruumi. Siis tõmbab sinna, kus on huvitav. Aga mis oleks tulemus, kui need kaks eesmärki ühendada?
Hiljuti käisin pealinnas Telliskivi keskuses Palo Alto nime kandvas paigas, mida asjaosalised ise nimetavad vist tööklubiks. On võimalik soetada taskukohase kuumaksuga liikmekaart, mis annab ligipääsu klubi keskse esitlusruumi sündmustele. Erinevad esinejad, koolitused, kontserdid. Siin peeti näiteks Arvamusfestivali korraldustoimkondade kogunemisi. Samas on kohvikuala sotsialiseerumiseks ja vaiksemad nurgad töiseks nokitsemiseks. Olemas on ka eri suurusega eraldi renditavad tööruumid ja toetav kontoritehnika.
Tagasi tulles Rapla KEK-i hoone juurde, siis selle kavandamise ja rajamise ajal 1970-ndatel oli rahvusvaheline trend erinevate kunstiliikide süntees. Hoone arhitektuuris ja sisekujunduses, ka välialade maastiku- ja taimestiku kujunduses jne taotleti sünteesivat lähenemist. Et tervik oleks kontseptuaalselt läbi komponeeritud.
Rapla KEK-iga paralleeli loova hoonena tollest ajast meenub Ameerikasse emigreerunud lätlaste staarkunstniku Mark Rothko tempel Bostonis. Samuti oktagonaalse põhiplaaniga, sarnase muljetavaldava keskse laelaternaga hoone on ka osavalt maastikuga seotud. On veesilm, skulptuur ja interjööris spetsiaalselt kujundatud mööbel. Tempel on rajatud, et Mark Rothko maalide kaasabil luua ruum mediteerimiseks. Sellest hoonest ja ekspositsioonist lähtuvalt on loonud oma teoseid veel Peter Gabriel ja Morton Feldman.
Rapla KEK-i hoone arhitektuur, sise- ja maastikukujundus, selle terviklikkus on pälvinud tähelepanu rajamisest alates. Nii kodu- kui ka välismaal. Seda on arvukalt kajastatud erialameedias ja mujalgi kuni viimase ajani. Näiteks räppar Tommy Cash demonstreeris KEK-i hoonet oma videos. Selle vaadatavuse numbrid ei hiilga just tagasihoidlikkusega.
Endise Ida-Euroopa kuvand on läänepoolsetele millegipärast jätkuvalt huvipakkuv. See saaks osava arendamise korral olla lisandväärtus, mis tõmbab ligi loominguliselt suhtuvaid tegijaid. Olgu siis vaid töötamise, tööklubi või ka klubilises vormis, võimaliku maakonnamuuseumiga ühendatult või kohaliku vallavalitsuse hoonena. Või mõnes muus avalikkusele kättesaadavas vormis. Oluline on, et sellise potentsiaaliga hoone kõrvale kerkiv hoonemaht jätkaks KEK-i välialade kontseptuaalsust. Uus hoone oleks tervikut täiendav ja looks vähemalt sama kvaliteetse linnaruumi. Erinevate ideede leidmiseks ja sõelumiseks pole leitud paremat viisi kui arhitektuuriideede võistlus. Loodetavasti leiavad arendajad selleks jõudu. Kuigi rajatav hoone ei asu ei mälestisel ega kaitsevööndis, on muinsuskaitseamet valmis selles protsessis abistama.
