Ville Viiron, juhatuse liige
Mahlamäe tänav 8 kortermaja elanikud ei ole nõus Mahlamäe tänav 10 detailplaneeringuga, mis näeb ette rajada 55 korteriga elamu vahetusse lähedusse kaubandushoone.
Püstitatav hoone hakkab elumajast paiknema kõigest 25 meetri kaugusel praegusel haljasalal. See ei ole kauplusele sobilik asukoht, vaatamata sellele, et Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa, sest kauplusega kaasnev tegevus (kaubaautode juurde- ja ärasõit, laadimistööd, ventilatsiooniseadmete müra, ostjate juurde- ja ärasõit) häiriks märgatavalt kortermaja elanike igapäevast elukvaliteeti, kuna see kõik toimub ka väljaspool tavapärast tööaega ehk ajal, mil elamurajoonis peaks valitsema rahu ja vaikus.
Sealjuures tõuseb oluliselt liikluskoormus, millega kaasnevad müra ja heitgaasid nii Mahlamäe kui ka Metsapargi tänaval. Suurenenud liikluskoormus tõstab aga liiklusõnnetuste riski mööda Mahlamäe tänavat Rapla Vesiroosi kooli suunduvate ja sealt tagasi tulevate õpilaste, samuti mööda Metsapargi tänavat liikuvate Päkapiku lasteaia laste ja nende vanemate jaoks.
Rapla valla kodulehel Mahlamäe 10 detailplaneeringu algatamisest teatavas kirjutises toodud viide, et jaekaubandushoone lisamine kortermajade piirkonda suurendab teenuste kättesaadavust, ei ole põhjendatud, kuna Mahlamäe piirkonnas asub kolm suurt toidupoodi – Maxima, Rimi ja Meie. Seega ei tõsta uus kauplus teenuste kättesaadavust, sest need teenused juba on küllaldaselt kättesaadavad. Hetkel puudub toidupood Raplas Viljandi maantee ääres Ööbiku, Võsa, Metsa tänava ja Rapla Vesiroosi kooli kandis, kuhu võiks leida loodavale kauplusele sobiv koht, et seal piirkonnas teenuste kättesaadavust parandada.
Küll aga lõhub planeeritav kauplusehoone, selle juurde rajatav parkla ja kaupluse teenindusala praeguse avalikuks kasutamiseks mõeldud pargi, mis planeeringualast lõunas jätkub metsapargina. See on vastuolus üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+ toodud peatükiga 3.2.3. Elukeskkonna kvaliteet, mis sätestab, et linnasisesed rohevõrgustikud tuleb siduda ümbruse haljasalade, metsade jt looduslike alade, linnalähedaste puhke- ja sportimispaikadega.
Samuti ütleb sama peatükk, et linnades tuleb enam pühenduda ökosüsteemi terviklikkuse väärtustamisele ja säilitamisele, rohevõrgustiku sidususe hoidmisele ja parandamisele. Sama peatükk ütleb ka, et peale linnade tihendamise tuleb näha ka uusi ehituspiirkondi, milleks on eelkõige linnade lähitagamaal paiknevad teised suuremad asulad oma sotsiaalse taristuga. Samuti saab kasutusele võtta linnade lähialad, kus ühendamine tehnilise taristuga on lihtsam. Vältida tuleb tiheasustuse kandumist muus mõttes väärtuslikele aladele (kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumaad jms).
Mahlamäe 10 haljasala, kus muuhulgas kasvab ka kaheksa viljakandvat õunapuud, mis avalikus linnaruumis on haruldased, saab kindlasti pidada Rapla rohevõrgustiku tuumalaks ja koridoriks.
