Hea võimalus oma kodu üle uhke olla

„Oo, kuis nii kaunis on hommik…” heliseb ööst ärkava Rapla keskväljaku kohal Kert Markus Valdeku hääl ja kogu Eestimaa näeb ETV “Terevisiooni” vahendusel pildis hommikuselt säravat Raplat – justkui pestult valget kiviplatsi, jupikest ikka veel autovaiksest Tallinna maanteest ning taamal pargirohelusest välja kasvavaid kirikutorne. Kuulad, vaatad ning mõtled: jah, ongi ju kaunis! Pea pulki täis oma argipäevaseid asju ajades üle väljaku tormates või lastepargist läbi joostes, Mahlamäe tänavat mööda tavamõtteid mõlgutades Okta poole laskudes ei pane seda tähelegi. On jah korras ja hoolitsetud, aga et ka tõeliselt kaunis… Vaat seda peab keegi kuskilt mujalt ütlema ja näitama tulema, siis näed ka ise ja hakkad uskumagi.
Müts maha – Rapla on viimaste aastatega tõesti üheks Eestimaa ilusamaks väikelinnaks muutumas. Ega siis keskväljak üksinda linnale ilmet anna, seda täiendavad oluliselt ka Mahlamäe kandi värskendatud väljanägemisega korrusmajad, suursugused koolimajad (kõik kolm – nii uhiuus riigikool kui ka mõlemad endised gümnaasiumid), lilletatud peatänavad. See on kindlasti see osa, mille eest tuleb hooldajatele ja hoolitsejatele tunnustust ning tänu avaldada. Ja kui ütleme siia juurde, et tegelikult ei ole kõik kaugeltki veel valmis, et keskväljak on alles lõpetamata ja Tammemäe renoveerimine peaks kuuldavasti samuti jätkuma ja ka kõrvaltänavad vajaksid hoolitsemist… siis tõdeme seda tunnistades, et tegelikult on Raplal ees veel kaunim tulevik. Peaasi, et osatakse seda hoida, mis juba olemas, ja tahetaks edasi unistada.
Kuid loomulikult ei tee tänavad, väljakud ja hooned ühest asulast üksinda veel linna. Sisu ehk siis vaimne pool peab ka olema. Ja ongi ju. Esmaspäevahommikuses “Terevisiooni” otsesaates räägiti ja näidati sellest ühte osa. Häbenemiseks ei olnud põhjust, uhkeks tegi aga see, et tegelikult jäi ju väga palju veel järgmisteks kordadeks näidata. Ja jällegi – siingi pole mingeid piire ees.
On ülimalt kena, et rahvusringhääling sedamoodi pealinnast väljas käib ja näitab, et ka Tallinna müüride taga elatakse. Kauneid kohti, mida esile tõsta ja tutvustada, on Eestimaal palju. Kui Raplamaad vaadata, siis tuleb küsida, et mille poolest on kehvemad näiteks Kohila ja Märjamaa? Hetkearengutes tuleks praegu rõhk küll eelkõige siiski Kohilale asetada – just sai valmis gümnaasiumi juurdeehitis, kergtee Sutlemani välja, mõisakooli arendus läheb edasi, neil on veel üleriigiliselt tuntuks saanud koolistaadion ja kahtlemata tuleb nimetada ka paljudes maailma paigus teatud Baltikumi esimest anagama-tüüpi Tohisoo keraamikaahju. Ja seegi on vaid lühiloetelu.
Mõtled sellele ja tahadki hõisata:
„Oo, kuis nii kaunis on päev,
kõigil on selline tunne, silmist ma seda näen!”