Mari Tammar
Seoses sellega, et kool on jälle alanud, rääkisime Rapla noorsoopolitseiniku Kristel Põhjala ja piirkonnapolitseiniku Jaan Sildojaga ohutust kooliteest ja muudest muredest, mis võivad lastel koolis käimisega kaasneda. Kuna enamikke probleeme on võimalik lapsevanema targa tegutsemisega ennetada, panime kokku soovitused, mida vanem saaks teha, et tema lapse kooliaasta oleks ohutu. Väärt abimees on lastevanematele ka „Ohutusraamat koolilapse vanematele”, mille leiab politsei.ee kodulehelt.
Kõnni lapsega tema koolitee läbi
Eriti esmakordselt kooli minejatega, aga ka vanemate algklasside lastega tuleks kõndida kooli ja koju mineku teekond läbi. Vanem peaks veenduma, et laps ületab õiges kohas ja ohutult teed ja tunneb vajalikke liiklusmärke. Ka õuedest kõnniteele välja sõitvad autod on väikestele liiklejatele ohuks. Seega tuleks ka neis kohtades manitseda last tähelepanelik olema. Ühe korra soovitaksime käia teekonna läbi nii, et vanem seletab, teine kord nii, et seletusi jagab laps.
Lase laps autost välja ohutus kohas
Kui lapsevanem viib lapse kooli autoga, tuleks lasta laps autost välja mitte tee ääres, vaid kooli parklas või selleks mõeldud ohutus kohas. Kooli parklas tuleb juhtida lapse tähelepanu sellele, et teised autod tagurdavad, pargivad ja tuleb olla nende vahel liikudes tähelepanelik. Lapse autost välja laskmine ülekäiguraja ees või taga pole samuti hea lahendus, see tekitab liikluses segadust ja ummikuid.
Bussi eest/tagant teele ei tormata
Kui laps liigub kooli bussiga, tuleks üle vaadata, kus buss peatub ja milliseid liikumisi laps kooli minnes bussist väljudes peab tegema. Näiteks tuletada meelde, et laps laseks bussil enne peatusest ära sõita ja asuks alles siis teed ületama, mitte ei tormaks bussi tagant või eest läbi.
NB! Milline tahes on lapse liikumismuster kooli ja koju, peaks lapsevanem võtma oma südameasjaks, et ta kooli alguses käib ja räägib selle teekonna lapsega koos läbi.
Varuge hommikul aega!
Kui kodust väljumine jääb viimasele minutile, hakkab õpilane kooli rutates kiirustama ja võib joosta vales kohas üle tee. Samuti autost väljudes võib kiirustades sattuda liikluses ohtlikesse olukordadesse. Mitme kooli juures on ka ehitustööd ja seepärast on liikluskorraldusvahendid ja liikluskeem muutunud. Need muudatused tuleks endale varakult selgeks teha.
Õpeta last ületama teed ohutult
Esiteks tuleks õpetada last valima tee ületamiseks õige koht ja teiseks õpetada teda enne tee ületamist peatuma, vaatama autosid ja veenduma, et autojuht teda näeb ja võtab hoo maha ning laseb üle tee. On reegel: Peatu! Veendu! Jälgi! Kui laps seda teeb, on kõik hästi.
Hoolitse selle eest, et su lapsel oleksid helkurid
Hommikuti läheb peagi hämaraks. Heledam riietus on üks võimalus last nähtavamaks teha. Samuti tuleks hoolitseda selle eest, et lapse seljakott ja riided oleksid varustatud helkuritega.
Väike laps üksi jalgrattal liikuda ei tohi
Alla 10-aastane laps, kellel ei ole jalgrattaluba, ei tohi omapead jalgrattaga sõiduteel sõita. Kui vanem tahab, et esimese-teise klassi laps käiks koolis jalgrattaga, siis ta peab teda saatma.
Liigelda võib vaid töökorras jalgrattaga, millel on turvavarustus
Kuni 16. eluaastani peavad kõik kandma kiivrit. Jalgrattal peab olema turvavarustus: kodarhelkurid, esi- ja tagahelkur, signaalkell, töökorras pidurid ja pimedal ajal esituli.
NB! Igal sügisel käivad politseinikud kooli juures ka jalgrattaid kontrollimas. Puuduste esinemisel võtab politsei vanematega ühendust.
Ületa ise ja õpeta last ületama ülekäigurada, jalgratas käekõrval
Kui jalgrattur tahab, et autojuht kohtleks teda ülekäigurajal nagu jalakäijat, tuleb ratta seljast maha tulla ja ületada tee, ratas käekõrval. Ületades ülekäigurada ratta seljas, on jalgrattur autoga võrdne.
Lapsevanem, ole ise eeskuju!
Kui on nädalavahetus või muu aeg, kui lapsega koos ringi käiakse, ei tohiks tarku sõnu ära unustada, vaid anda lapsele ka siis ohutuks liiklemiseks head eeskuju. Lapsevanemal on väga tähtis roll liikluskasvatuse kujundamisel.
Kontrolli lapse raha kasutamist
Kooli ei ole vaja anda lapsele suurt summat raha kaasa, sellega ennetatakse olukordi, kui raha võib minna kaduma või laps laristab selle kaaslaste või tühja-tähja peale ära. Samuti on oluline selgitada, mille peale oma taskuraha kulutada võib. Maiustuste ja saiakeste ostmine korraliku koolilõuna asemel ei ole õpilase tervist ja õpivõimekust arvestades sugugi hea valik.
Koolitarbed, kotid, rõivad ja jalanõud varustage lapse nimega
Kooliaasta alguses oleks väga hea lapsega tema kooliasjad üle vaadata, mis on uued, mis vanad asjad ja kontrollida, et laps teab ja tunneb oma asjad ära. Võimalike segaduste vältimiseks tuleks varustada lapse asjad tema nimega, alustades pliiatsitest, lõpetades hinnalisemate esemetega.
NB! Kui mõni lapse asi kaduma läheb või ära varastatakse, tuleks sellest teavitada kohe, mitte nädal aega hiljem.
Selgita lapsele, et me kõik oleme erinevad
Selleks, et koolikiusamist vähendada, tuleks kodus lastele selgitada, et inimesed on erinevad ja sellega tuleb leppida. Me peame aktsepteerima teist inimest nii nagu ta on ja me peame käituma viisakalt. Meil kõigil on õigus tunda end turvaliselt. Tuleb julgustada lapsi ka oma muredest rääkima ning kiusamist märgates sellest teada andma.
NB! Lapsevanemad võivad oma käitumisega pahatihti hoopis koolikiusamist süvendada, sest lapsed võtavad nende negatiivsed hoiakud kogukonna kaaslaste suhtes üle ja kannavad koolisituatsiooni edasi. Sestap tasub kontrollida, mida lapse kuuldes räägitakse.
Leidke lapsele sobiv vabaajategevus
Oluline on läbi mõelda ka see, kuidas kasutab laps oma vaba aega. Huviringid on väga hea võimalus, kuidas mõned tunnid pärast koolipäeva lõppu lapse aeg sisukalt sisustatud oleks.
Kui laps huvitegevusse kaasatud pole, tuleks igaljuhul läbi mõelda, millal ja kuidas laps koju jõuab ja millist ajaviidet seal leiab. Niisama ringi hulkumisega kaasnevad alati mingisugused pahandused.
Jälgi, mida su laps nutiseadmes teeb
Ole kursis sellega, mis keskkondi su laps kasutab ja kes on tema interneti suhtluspartnerid.
„Eelmisel kooliaastal oli tõusuteel just küberkiusamine,” räägib noorsoopolitseinik Kristel Põhjala ja selgitab, et olukordi, kus politsei sekkus, oli 1.-9. klassini. Ühe näitena toob politseinik välja olukorra, kus internetis levitati pahatahtlikult kaasõpilase fotosid. „Tuli selgitada, et me ei saada mingisuguseid pilte ei sõnumi teel ega muul moel edasi, ja mis on internetti laetud, see sinna jääb,” räägib Põhjala. Samuti oli olukordi, kus internetti olid tehtud grupid, kus teisi solvati ja taga räägiti.
Täiesti uus nähtus koolielus oli Põhjala sõnul kaasõpilaste kakluste filmimine. „Tuli selgitada, et see ei ole õige käitumine – filmimine on pigem kiusamisele kaasa aitamine, sest sageli annab publik kiusamisele hoogu juurde. Õige käitumine on kutsuda õpetaja appi,” ütleb Põhjala.
Paksu pahandust tekitasid eelmisel õppeaastal ka arvutimängud. Oli juhtumeid, kus jagati oma paroole ja mindi üksteise mängukontodele, varastati seal üksteise virtuaalraha või müüdi loodud mängukonto päris rahaga maha.
Lapsevanema roll küberkiusamise ennetamisel on erakordselt suur. Tuleks jälgida nii seda, mida laps nutiseadmes teeb, kui ka mõelda, kui palju võib laps nutiseadmes üldse aega veeta.
Kaunist ja ohutut kooliaastat kõigile!
