Helerin Väronen
Poolteist aastat on Rapla Kesklinna kooli direktor olnud Tõnis Blank, kes oma muude ametite kõrval oli ka viimane Rapla maavanem. Kohtusime direktoriga esimesel koolipäeval pärast aktust, et rääkida sellest, mis teda koolielus rõõmustab, mida tulevik Kesklinna koolile tuua võiks ja mida direktoriamet talle pakkunud on.
Kuna just minu saabumise hetkel allkirjastas oma töölepingu uus eesti keele õpetaja, läks meie jutt kohe õpetajate peale. Blank meenutas, et eelmisel aastal andis ta ise viiendale klassile matemaatikat, samuti pidi ta õpetajate haigestumisel andma inimeseõpetust, ajalugu ja vene keelt. Sel aastal on kool aga juurde saanud 11 uut õpetajat ja Blank loodab, et ehk ei tule tal edaspidi kedagi asendada.
Esimese koolipäeva tundeid kirjeldades ütles ta: “Vahva vaadata, kuidas saalitäis õpilasi on tulnud oma suveemotsioonidega ja neid valdab üksteise, õpetajate ja koolimaja taasnägemisrõõm. Need emotsioonid on ikka tugevad, kui arglikud esimesse klassi tulijad üheksandike käekõrval saali ette istuma viiakse ja neile ükshaaval aabitsad kätte antakse.”
Põnev oli Blanki jaoks ka uute õpetajate tutvustamine kooliperele. Nende otsimine algas tegelikult juba varakult, märtsis. Protsessi ajal tuli küll ringi veelgi laiendada, kuna suve jooksul selgus, et osa õpetajaid läheb peatselt lapsehoolduspuhkusele. Nüüdseks on lisaks eesti keele õpetajale Kesklinna koolis näiteks kaks uut matemaatika õpetajat, kolm inglise keele õpetajat, kaks klassiõpetajat ja üks eriklassiõpetaja.
“Mul on selle üle tõsiselt hea meel, et olen suure otsimise ja läbirääkimiste tulemusel need 11 inimest meie meeskonda leidnud ja ma usun, et neist kõikidest saavad väga tublid kolleegid meie senistele õpetajatele,” sõnas Blank. Ka kooli tugimeeskond jätkab täies koosseisus, olemas on logopeed, sotsiaalpedagoog, psühholoog ja psühholoog-nõustaja. Juurde oleks vaja veel eripedagoogi, siis oleks komplekt täiuslik. Uute õpetajate leidmisel on abiks olnud nii isiklikud kontaktid, kodulehed, erinevad tööportaalid kui ka sotsiaalmeedia. Ehk kõik võimalikud ja võimatud kanalid, nagu Blank ütles.
Kokku on koolis 45 õpetajat, neist seitse on mehed, mis on päris hea tulemus võrreldes teiste koolidega. Ja vähemalt 16 õpetajat on kooli enda vilistlased. “See on ka väga fenomenaalne ja omamoodi kihvt näitaja. Ju siis on midagi, mis siia kooli on neid inimesi tagasi toonud,” sõnas Blank ja arvas, et ehk on selleks head mälestused koolist ja õpetajatest. On ka juhtunud, et noore õpetaja kaaskolleegid on tema enda kunagised õpetajad.
Drastilised elumuutused
Teekond selleni, kuidas Blank koolipapa auväärsele ametikohale jõudis, on täis 180-kraadiseid pöördeid. Oma kooliteed alustas ta Tartumaal Rõngu kaheksaklassilises koolis aastal 1962. Sealt edasi läks ta Elva keskkooli, kus lõpetas 1973. aastal humanitaarkallakuga eriklassi. Ülikoolis sattus ta aga hoopis majandusküberneetika alale. Pärast erialast tööd õmblusvabrikus Sangar kutsus Uno Tinits ta 1982. aastal Kehtnasse näidissovhoostehnikumi pearaamatupidajaks. Jällegi oli tegu 180-kraadise pöördega, pea ees tundmatusse kohta hüppamisega, lootuses, et koht lõpuks tuntuks saab. Põllumajandusreform 90-ndate alguses tõi kaasa Kehtna Hoiu-laenuühistu tekkimise, pikad kohtuskäimised ja ka kõrvust mööda vihisevaid püssikuule.
Vahepeal jõudis Blank olla veel Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu tegevjuht ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige. Esimest korda sai ta maavanemaks 2004. aastal. Pärast viit aastat poliitilised tuuled aga pöördusid ja enne teist valitsemisaega maavanemana jõudis Blank olla Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees. Teist korda maavanemaks olemisele tegi enneaegse lõpu aga riigireform, mis maavalitsused 2017. aasta lõpus ära kaotas. Nii oligi Blank pärast 1. jaanuari 2018 vaba mees, kes soovis paar kuud puhata.
Paraku helises juba 10. jaanuaril telefon, helistas varalahkunud Rapla vallavanem Piret Minn, kellel oli pakkuda Rapla ühisgümnaasiumi direktori kt koht. Otsustusaega oli paar tundi. Pärast mõningast arupidamist iseenda ja naisega võttis Blank pakkumise vastu. Kui hiljem direktorikohale avalik konkurss välja kuulutati, soovitati nii koolist kui ka väljastpoolt Blankil kandideerida. Ta meenutas, kuidas teises voorus olid neil teise kandidaadi, Aivar Pihelgasega ägedad debatid, kus nad said oma programmi ja nägemust koolist tutvustada.
Blank kummutas väited, justkui oleks see direktorikoht nii-öelda talle tehtud. Kool oli ootamatult jäänud direktorita ja uueks juhiks otsiti teatud isikuomadustega inimest. Poliitilist otsust Blanki direktoriks saamise taga ei olnud, võimul olid teised jõud, kellega Blank seotud ei ole olnud. Võib öelda, et direktorikoha saamine oli Blankile järjekordne 180-kraadine pööre, kuid kuna nii suuri elumuutusi oli varemgi olnud, siis uus väljakutse teda ei hirmutanud. Oli ju juhtimist, suunamist ja meeskonna moodustamise oskust eelnevatelgi töökohtadel vaja läinud.
Üks põhjustest, miks koolile uut direktorit otsiti väljastpoolt maja, oli seotud lahkhelide ja leeride tekkimisega. Meelega otsiti direktoriks meesterahvast, kes aitaks kodurahu taasluua.
“Hiljem on olnud juttu, et see on mul ka õnnestunud, kodurahu on majas, kõik on rahul ja õnnelikud ning teevad rõõmsalt oma tööd. Loomulikult on mulle tähtis, et personal oleks motiveeritud ja oleks ühtse meeskonna tunne, kõik toetaks kõiki, märgataks õpilasi, kuid märgataks ka üksteist. Tahan teha omaltpoolt kõik, et motiveerida ja pakkuda täiendavaid võimalusi, “ rääkis Blank. Ühiselt läbitakse koolitusi ja koos koostati ka kooli arengukava, mis hiljem vallas kaitstud sai. Seoses põhikooliks muutumisega käib jätkuv kooli dokumentide ümbertegemine, värskendamist vajab kooli kodukord.
Paberimajandust on kooli juhtimisega seoses palju ja alguses tundus Blankile, et kas seda kõike on ikka tõesti nii palju vaja, kuid nüüd on ta aru saanud ja leppinud, et on küll vaja. “See kergendab mingis mõttes tööd ja kõigil osapooltel on selge pilt ees, kuhu jõuda tahame ja mida selleks tegema peame.”
Õpetajate huvide kaitsmine ja kontakt kogukonnaga
Igal juhil on oma juhtimisstiil, Blank loodab, et tema stiiliga harjub koolipere pikkamööda ära. Nii mõnigi on aga juba õlale patsutanud ja kiitnud ning rahul olnud sellega, kuidas Blank on õpetajate eest seisnud ja nende huve kaitsnud. Üks eredamaid näiteid sellest oli klassiuste lukustamise teema. Õpetajatele anti õigus klassiuks lukustada ja hilinejaid mitte tundi lubada, et nad tundi ei segaks. Teema leidis mitmel pool kajastamist ja otsust tuli põhjendada nii lastevanematele kui ka telemeestele.
Uste lukustamise õigus on õpetajatel ka praegu, kuid asi on jäetud paindlikuks ja algklassides uksi ei lukustata. Kroonilistele hilinejatele aitab aga selline samm meelde tuletada, mis kell ja kus ta olema peab. Tähelepanu on saanud ka otsus hoida Kesklinna kool nutivaba. “Kodukorras on nõue, et koolipäeva jooksul nutiseadmeid ei kasutata. Oluline on, et suheldakse omavahel, elusate inimestega. Kui koolipäev on lõppenud, siis võib teha, mida tahetakse,” sõnas Blank.
Suurim rõõm koolis töötamisel on tal toredatest, õpihimulistest ja loomingulistest lastest, kes on saavutanud häid tulemusi nii koolis kui ka oma kooli olümpiaadidel, spordivõistlustel ja taidluses esindades. See näitab samuti kooli taset ja tõstab mainet. Blankil on hea meel, et sel aastal tuli peale esimesse klassi astujate Kesklinna kooli juurde veel paarkümmend õpilast teistesse klassidesse. See on märk sellest, et tegemist on hea kooliga, mis on hüppelauaks tulevikus kõrgkooli pürgijatele.
“Samuti tekitavad rõõmsad, motiveeritud ja rahulolevad kolleegid heameelt ning seegi, kui kõik kohad on täidetud, “ lisas Blank. Sügisel tahab ta leida vahendeid, et kõiki õpetajaid gripi vastu vaktsineerida, lootuses, et ehk on siis haiguspäevi vähem ja asendusõpetajaid pole vaja nii palju otsida.
Iga päev toob koolis ka midagi uut, nii et kogu aeg on põnev. Võiks ju arvata, et direktori amet on võrdlemisi rutiinne töö, kuid tegelikult juhtub pidevalt erinevaid situatsioone, mis lahendamist vajavad.
Blank peab ääretult oluliseks kontakti kogukonna ja lastevanematega. Selle tarbeks moodustati eelmisel kevadel lastevanemate kogu. Hoolekogu on kohustuslik, kuid lastevanemate kogus on igast klassist kuni kaks aktiivsemat vanemat koolielu tegemistesse kaasatud. Kogu koostas ka ise omale statuudi, määratledes sellega, millega nad tegelevad ja mis on väljundiks. Kogule on kooli poolt korraldatud loenguid ja arutatud kooli kodukorraga soetud teemasid. Nüüd septembris katsetatakse näiteks uut päevaplaani. Muutunud on söögivahetundide pikkus ja sagedus, kolme korra asemel on kaks pikemat söögivahetundi.
Kogukonna poole pealt peab Blank oluliseks koolipidajaga ehk vallaga suhtlust, koostööd gümnaasiumiga ning aktiivset kontakti vilistlaskoguga. Nüüd hakkab eriti tihe suhtlus vilistlastega, kuna valmistatakse ette kevadel maikuus toimuvat kooli 85. sünnipäeva tähistamist. Ants Tammar lõpetab selleks puhuks ka kooli ajalooraamatu ning juubeliüritusi jagub peaaegu terveks nädalaks. Nii mõnedki vilistlased on küll mures olnud, et kui nüüd gümnaasiumiosa ära viidi, siis mis neist saab, kuid Blank kinnitas, et kõik on jätkuvalt kooli vilistlased ja juubelipidustustele oodatud.
Palju Kesklinna kooli tulevikku puudutavaid ideesid on Tõnis Blank pannud kirja oma esseesse, mis direktori ametikohale kandideerimisel esitada tuli. Mitmed seal välja käidud mõtted on juba käigus ja osa peaaegu valmis. Kindlasti tahab Blank säilitada kooli traditsioonilised üritused.
“Loodame, et viie aasta pärast on see pilt üsna sarnane sellega, mis ma seal planeerisin ja eesmärgiks seadsin. Eks tegelik elu korrigeerib neid mõtteid pidevalt ja rahakott samamoodi selekteerib võimalusi välja ning samuti tuleb arvestada ootamatute kulutustega,” sõnas Blank.
Näiteks vajas hiljuti võimla laearmatuur väljavahetamist ning hetkel käib vaidlus kindlustusega selle üle, kas vihmakahjustuste likvideerimist poiste WC-s ja duširuumis kompenseeritakse kuidagi või mitte. Turvalisuse garanteerimiseks paigaldati kooli siseruumidesse ja ka välja kokku 22 turvakaamerat.
Haridusest laiemalt rääkides tuleb juttu kaasavast haridusest, mille kohaselt erivajadusega lapsed õpivad koos teistega. See aga tekitab õpetajale pinget ja stressi, kuna terve klassi õpetamise ja ainega edasiminemise kõrvalt peab ta suutma ka erivajadustega lastega tegeleda. Kaasava hariduse ideed peab Blank küll heaks, kuid arvab, et elluviimisel on asi hakanud kiiva kiskuma, kuna tugisüsteem pole ideele järele jõudnud.
Eripedagoogide ja psühholoogide vajadusest saadakse üha enam aru, kuid neid spetsialiste ei ole kusagilt võtta. Nii paneb see tavaõpetajale tohutu koormuse, viies ta stressi ja läbipõlemise äärele. Holland on kaasava hariduse juba läbikukkunuks kuulutanud, nii et Blanki arvates tuleks neil hariduselukorraldajatel, kes praegu hariduselu strateegiat aastaks 2035 kokku kirjutavad, selle teema üle tõsiselt mõelda ja omad järeldused teha.
Blankile teeb muret ka hariduse riiklik devalveerimine. „Mis see siis muu on, kui enam riigieksameid ei tule? Eksam on ju test, mille kaudu saab teada, kas õpilane on omandanud ainekavas ettenähtud teadmised. Eksami tulemused annavad tagasisidet ka koolile endale, koolipidajale ja vanematele kooli taseme kohta. Ja ei meeldi mulle ka see, et riiklikus õppekavas nähakse ette kahe puuduliku hindega õpilase üleviimine järgmisse klassi.“
Kuigi direktoriamet ja eriti just uute õpetajate otsing on röövinud mitmeid puhkusepäevi, on Blank leidnud siiski ka aega kodus toimetada, vanaisa ametit pidada, laulupeol käia ning teatrietendusi ja kontserte nautida. Paljuski aitas koolijuhi rolli sisse elada osalemine Innove alustavate koolijuhtide arenguprogrammis.
Lõpetuseks sõnas Blank, et kui talt küsida, kas ta on selle töö ja väljakutsega rahul, kuhu ta sattunud on, oleks vastus jah. “Endiselt tulen iga päev tööle, sest ma tahan, mitte sellepärast, et ma pean.”
